Eugenie Hirschberg-Pucher (1862 ? – 1937)ÜlevaadeEugenie (Jenny) Pucher (abielus Hirschberg) sündis Jelgava ülemrabi Salomon (Salamon) Pucheri (1829–1899) ja tema abikaasa Rosa tütrena, ühtlasi esimese lapsena. Perre sündis veel poeg, hilisem jurist Emanuel Pucher (1865–1895). Vilniuses hariduse saanud Salomon Pucher oli vaimulikuna toimekas mees, tema ametisoleku ajal ehitati Jelgava vana sünagoog ümber (1864), Tallinna sünagoogile nurgakivi panekul (1883) pidas Salomon Pucher peokõne. Salomon Pucher võttis aktiivselt sõna ka Baltikumi saksakeelses ajakirjanduses seoses juutide emantsipatsiooni küsimusega (vt 1867. a-l ajakirjas Baltische Monatsschrift ilmunud „Offenes Sendschreiben an die kurländischen Herren Synodalen“), siit sai alguse tema kirjavahetus ja sõprus luuletaja ja kirjandusteadlase Jegór von Siversiga (1823–1879). 1887 abiellus Eugenie Pucher Jelgavast pärit silmaarsti Wilhelm (Wulff) Hirschbergiga (1858–1925) (⚭ vkj. 4. I 1887 Jelgavas). Abikaasa, kes oli samuti juudi soost, oli õppinud arstiteadust Tartu ülikoolis ja töötas 1886. a-st peale Riias arstina. Pere edasine liikumine tulenes Wilhelm Hirschbergi töökohast. 1888–1901 elati Vitebskis, põgusalt Ukrainas Harkivis (Harkovis) 1901–1902 ja Jekaterinoslavo kubermangus, kus Wilhelm Hirschberg oli vabrikuarst. 1904 mobiliseeriti Wilhelm Hirschberg arstina Vene-Jaapani sõtta, pere kolis Riiga. Wilhelm Hirschberg seadis end Riias püsivalt sisse alles 1911: töötas vahepeal Soomes (Karjalas) Halila sanatooriumis (tänapäeval Sosnovõi Bor Venemaal) ja Latgales Varakļānis. 1917 oli Wilhelm Hirschberg sõjahospidali ülem Riias. 1920. a-st peale oli Riias praktiseeriv arst, ühtlasi maa-arst Piņķi kihelkonnas. Eugenie Pucher-Hirschberg debüteeris veel vallalisena, avaldades 1886. a-l Riias luulekogu „Schülerliebe“. Suurem jagu tema luuletusi ilmus Riia saksakeelses ajakirjanduses 1900. a-te algul. 1908 ilmus Riias tema sulest luulekogu „Gedichte“, mille „intiimseid armastusluuletusi, mis üllatavad oma sensuaalsuse ja avameelsusega“, on Liina Lukas võrrelnud Marie Underi (1883–1980) noorpõlvetekstidega. Palju kõneainet pakkus üks Eugenie Hirschberg-Pucheri proosateos. 1896 avaldas ta Berliinis anonüümselt Lev Tolstoi (1828–1910) „Kreutzeri sonaadiga“ („Крейцерова соната“; esmalt saksak. tõlkes 1890, vene k-s 1891) polemiseeriva jutustuse „Ihre Kreutzersonate. Aus dem Tagebuche der Mme. Posdnischew“. Eugenie Hirschberg-Pucheri raamatu üle (124 lk) diskuteeriti Riias elavalt, samal aastal tõlgiti teos Kiievis ka vene keelde. Samuti kirjutas Eugenie Hirschberg-Pucher näidendeid, mis jõudsid Riias ka hea eduga lavalaudadele. Riias elades pidas ta salongi – Hirschbergide pool kohtus nii Riia kirjanikke kui ka kunstnikke. Kunstihuvi oli ka abikaasa Wilhelmil, kes tegeles skulptuuriga. V.A. |