Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern (1778 – 1858)ÜlevaadeEluloolistReinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern sündis 27. juunil 1778 Urvastes (Urbs) Karl Gustav Samson von Himmelstierni (hilisem Liivimaa maamarssal) pojana. Esmase hariduse omandas Samson von Himmelstiern kodus. Aastal 1796 alustas ta juuraõpinguid Leipzigi ülikoolis, kuid oli sunnitud stuudiumi lõpetamata koju tagasi pöörduma, vastavalt tsaar Paul I poolt 1798. aastal välja antud käsule, mis puudutas kõiki välismaa ülikoolides õppivaid Vene riigi alamaid. Kodumaal sai hoo sisse Samson von Himmelstierni hiilgav karjäär, mis algas kohtunikukandidaadina Liivimaa maanõuniku kantseleis (1798–1802) ning päädis Liivimaa maanõuniku ametiga (1827–51) ja kuulumisega tsaari isikliku kantselei koosseisu (1829–40). Vaheastmeteks olid töö rüütelkonna notarina (1802–07), Tartu maakohtuniku (1807–18), Tartu kreisi (1812–27) ja Pärnu kreisi (1818–27) saadikuna. Aastal 1818 oli Samson von Himmelstiern Liivimaa talurahvaseadust välja töötava komisjoni liige, hiljem Liivimaa provintsiaalseadustiku komisjoni president (1824–29) ja Liivimaa õuekohtu asepresident (1824–34). Elu lõpuaastatel oli Samson von Himmelstiern Liivimaa õuekohtu president (1851–56). Lisaks jõudis ta elu jooksul täita veel mitmeid ühiskondlikke ja kiriklikke ameteid, nt aastatel 1803–07 oli ta Liivimaa konsistooriumi assessor, 1838–51 aga 1834. aastal asutatud Venemaa Balti provintside ajaloo ja muinasteaduste seltsi president. 1843 omistati Samson von Himmelstiernile tegeliku riiginõuniku tiitel. 1857 valis Õpetatud Eesti Selts ta oma auliikmeks. Ligi pool sajandit oli Samson von Himmelstiern seotud talurahvaseaduste väljatöötamise ja agraarreformi küsimustega. Tema tegevusel oli otsene mõju nii Liivimaa 1804., 1819. kui ka 1849. aasta talurahvaseadusele. Samson von Himmelstiern suri 26. novembril 1858 Urvastes. Samson von Himmelstiern luuletajanaTerve rea õigusteaduslike publikatsioonide kõrval kirjutas Samson von Himmelstiern ka luuletusi. Esimesed neist jõudsid avalikkuseni 1818. aastal Gotthard Tielemann`i antoloogias „Livona`s Blumenkranz“. Kogumikes ilmus tema luuletusi hiljemgi: 1820–21 Carl Eduard Raupach`i „Inländisches Museum`is“ ja 1825 Karl Ludwig Grave „Caritas`es“. Viimatimainituga samal aastal andis ta välja oma luulekogu „Gedichte“ („Luuletused“). Kriitika võttis selle vastu heatahtlikult, tõstes esile luuletuste „puhast ja õilsat keelt“, „kujutuse mitmekesisust“ ja „tõsist mõtlikkust“ („Blätter für literarische Unterhaltung“, 16. 04. 1827), kuid osutas, et Samson von Himmelstierni luulet tuleb lugeda aegamisi ja mõtiskledes, sest muidu muutuvat see raskesti jälgitavaks. 19. sajandi lõpul tehtud tagasivaadetes Samson von Himmelstierni loomingule nähti temas pigem Goethe ja Schiller`i aegse saksa luuleõitsengu peegeldajat kui iseseisva tähtsusega poeeti. Samson von Himmelstierni olulisus kirjanikuna jääb kaugele maha tema tähtsusest riigimehena (Grotthuss 1895 (2. Aufl.), 451), erinevalt särava loodusandena tuntud teisest juristist luuletajast Ulrich von Schlippenbach`ist. Lisaks luuletamisele tõlkis Samson von Himmelstiern antiikautoreid (Sappho, Anakreon) ja Shakespeare`i. Kairit Kaur |