Pedagoog, koolikirjanduse autor; köster-kantor
Гражданское имя:
Friedrich August Hermann Lange
Место рождения:
Виндкайм (Восточная Пруссия)
Дата рождения
(новый стиль/старый стиль):
27.08.1841 / 15.08.1841
Место смерти:
Тарту/Дерпт (Лифляндия)
Дата смерти
(новый стиль/старый стиль):
04.10.1928 / 21.09.1928
Пол:
Мужской
Язык:
Немецкий
Написания имени:
Герман Ланге; Friedrich August Hermann Lange
-
Koolmeistri Carl Friedrich Lange poeg, pärit Ida-Preisimaalt Königsbergi lähedalt Bladiau kihelkonnast Windkeimi külast (see tänapäeval Venemaal Kaliningradi oblastis asuv küla on lakanud eksisteerimast). Õppis Königbergi seminaris 1858–1861, töötas seejärel Frauenburgis (nüüd Frombork Poolas) evangeelses linnakoolis teise õpetajana, ühtlasi teotses linna uues kirikus organistina (oli õppinud juba Bladiaus klaveri- ja orelimängu ning täiendanud end sel alal ka Königsbergis; mõistis ka viiulit mängida). Pärast sõjaväeteenistust Danzigis (Gdańskis) 1864. a-l sai kutse Tartusse, kus töötas elementaarkoolide õpetajate seminaris teadusliku õpetajana 1865–1889. Kui seminar Baltimaade venestamise käigus suleti, töötas Lange Tartu Jaani koguduse köstri-kantorina 1893–1925, kuni kõrge ea tõttu emeriteerus; ühtlasi õpetas vanemas põlves Hugo Treffneri gümnaasiumis laulmist. Maetud (▭ 9. X 1928) Tartu Raadi (Vana-Jaani) kalmistule.
Hermann Lange koostatud looduslooõpikule „Die Naturgeschichte auf der Elementarstufe“ (1875) toetub osaliselt Jakob Permanni kaheosaline „Looduse lugu“ (1878–1879).
Vahur Aabrams
- 1. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 9. VIII 1865, nr 89, lk 648. [Немецкий]
- 2. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 13. II 1867, nr 18, lk 79. [Немецкий]
- 3. Teated koguduste elust. – Päevaleht 19. IX 1925, nr 253, lk 8. [Эстонский]
- 4. Hermann Lange †. – Postimees 7. X 1928, nr 273, lk 11. [Эстонский]
- 5. Postimees 7. X 1928, nr 273, lk 8. (Surmakuulutus.) [Эстонский]
- 6. Hanko, A. [= August Hanko (1879–1952).] Oli kord ... Mälestusi H. Treffneri gümnaasiumi algusaastaist. III. – Postimees (1886-1944), nr. 164, 20 juuni 1940, lk 5. ("Omapärane mees oli Lange. Olnud looduslooõpetajaks, pidi ta sellest ametist lahkuma, kui koolid wenestati, sest ta oskas wene keelt üsna kehwalt; wististi mõne sõna ja hädapärast niipalju hääldamist, et sai poistele laulutunnis ka wene laule õpetada. Tal oli pikk habe ja kongus nina, nii et ta weidi juuti meelde tuletas, kuigi ta puhast werd sakslane oli. Pärast kooliõpetaja ametist wabanemist sai Lange saksa Jaani kiriku kantoriks, ühtlasi andis ta Treffneri koolis laulutunde, wõib-olla ka Zeddelmanni ehk Kollmanni eragümnaasiumis. [...]") [Эстонский]
- 7. EAA.386.3.1074 [Немецкий]
- 8. EAA.2292.1.19 [Эстонский]
|