et de ru en
Главная

Фридрих Роберт Фельман (1798 – 1850)

Писатель и лингвист, врач

Содержание

Общие данные

Место рождения: Ао (Эстляндия)
Дата рождения (новый стиль/старый стиль): 31.12.1798 / 20.12.1798
Место смерти: Тарту/Дерпт (Лифляндия)
Дата смерти (новый стиль/старый стиль): 22.04.1850 / 10.04.1850
Пол: Мужской
Языки: Немецкий, Эстонский
Написания имени: Фридрих Роберт Фельман; Friedrich Robert Fählmann; Dr. Faehlmann; Dr. Fählmann; F.; F. F.; R. F.; -n; Anonymus

Статьи

  • et de ru

    Обзор

    Врач и ученый-любитель Фридрих Роберт Фельман родился 20 (31) декабря 1798 года в имении Ао (приход Коеру в Ярвамаа) в семье управляющего поместьем Генриха Иоганна Фельмана. Он был пятым ребенком в семье. Фельман учился в начальной школе и уездном училище в Раквере (Wesenberg), в тартуской гимназии. В 1827 году завершил учебу на медицинском отделении Тартуского университета, будучи первым медиком-эстонцем с докторским званием. Фельман работал всю свою жизнь практикующим врачом в Тарту и его окрестностях. С 1842 по 1850 г. он одновременно работал в Тартуском университете лектором эстонского языка и читал в 1843-1845 гг. как исполнитель учебных обязанностей на медицинского факультете курс по фармакологии и рецептуре. В 1838 году вместе с единомышленниками Фельман основал Ученое Эстонское общество, а в 1843-50 гг. был его председателем. Фельман умер 10 (22) апреля 1850 года в Тарту и похоронен на тартуском кладбище Раади.

    Из-под пера Фельмана вышло два медицинских исследования: докторская диссертация о воспаления сердца „Observationes inflammationum occultiorum“ («Наблюдения о скрытых воспалениях», 1827) и труд об эпидемии дизентерии в Тарту „Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846“ («Эпидемия кровавого поноса в Тарту осеню 1846 года», 1848). Как член Ученого Эстонского общества и лектор эстонского языка Фельман занимался изучением эстонского языка, рассматривал чередование степеней, изменение и образование слов, сделал предложение по обновлению эстонской орфографии. Своими языковедческими работами Фельман положил начало фонетики и учению о формах эстонского языка. В качестве добавлений для предназначенного для крестьян календаря Фельман написал и некоторые просветительские и юмористические рассказы. Известной долей социальной критики отличается текст „Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik“ (1841), продолжение которого было запрещено цензурой. Популярностью пользовался „Kalendriteggija kimbus“ (1845). Опробывая поэтические возможности эстонского языка, Фельман написал и десяток стихотворений, соблюденных в античных стихотворных размерах. Из них наиболее известными являются эпиграмма „Üks kui mõnnigi teine“ («Раз был один человек») и диалогическое стихотворение „Piibo jut“ (1845).

    В историю эстонской культуры Фельман вошел как инициатор создания эпоса «Калевипоег» и создатель эстонской народной мифологии. В своем докладе на заседании Ученого эстонского общества в 1839 году он набросал основной сюжет будущего эпоса и сформировал из грубого великана народных преданий эстонского национального героя, потомка древних богов. В опубликованных в трудах общества восьми романтических легендах («Рождение Эмайыги», «Песня Ванемуйне», «Варка языков», «Заря и сумерки», «Сотворение», «Сватовство Ванемуйне», «Уход Ванемуйне», «Озеро Эндла и Юта») Фельман попробовал реконструировать эстонскую мифологию. Этим он положил начало национальной мифологии, которую впоследствии развивали во время периода национального движения, и которая сохранилась до сих пор в названиях эстонских театрах, кружках и наименованиях улиц.

    Художественные произведения Фельмана, а также его работы по эстонскому языку и фольклору вкупе с докладами для Ученого общества опубликованы в текстуально-критическом издании „Teosed“ I–II (Tartu, 1999–2002). Выпущенные отдельными книгами медицинские труды Фельмана и его исследование о спряжениях будут выпущены в третьем томе этого издания.

    Кристи Метсте

Тексты

Иллюстрации

  • Friedrich Robert Faehlmann
    Friedrich Robert Faehlmann
    Dateering: 1839
    Источник: Faehlmann, Friedrich Robert. Teosed. II. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2002 (frontispiss)
    [image/jpeg] [370x500px]
  • Friedrich Robert Faehlmanni haud Tartu Raadi kalmistul
    Friedrich Robert Faehlmanni haud Tartu Raadi kalmistul
    Dateering: 2015
    [image/jpeg] [562x750px]

Ссылки

Вторичная литература

  • 1. Aaver, Eva; Laanekask, Heli. Kaks Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul peetud F. R. Faehlmanni ettekannet. - Keel ja Kirjandus 1988, nr 8, lk 497-504. [Эстонский]
  • 2. Aaver, E.; Laanekask, H. Faehlmann ja Õpetatud Eesti Selts. – F. R. Faehlmanni kaks avalikku esinemist aastail 1842 ja 1849. Litteraria. Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 5. Eesti Raamat: Tallinn, 1988, lk 7–21. [Эстонский]
  • 3. Aaver, E.; Laanekask, H. (koost.) Friedrich Robert Faehlmanni käsikirjad Eesti Kirjandusmuuseumis. – Litteraria. Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 13. Eesti Kirjandusmuuseum, Virgela: Tartu, 1997. [Эстонский]
  • 4. Anni (Annist), August; Koppel, Henrik [= A.A.; H.K.]. Fählmann, Friedrich Robert. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 91-94. [Эстонский]
  • 5. Annist, A. F. R. Kreutzwaldi “Kalevipoeg” II: “Kalevipoja” saamislugu. Tartu, 1936. [Эстонский]
  • 6. Bertram, Dr. [= G. J. von Schultz.] Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: W. Gläsers Verlag, 1868, S. 57–64. [Немецкий]
  • 7. Eelsalu, Heino. Koit ja Hämarik ning tanabata-õhtu. - Keel ja Kirjandus 1991, nr 8, lk 489-490. [Эстонский]
  • 8. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 63. [Эстонский]
  • 9. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 9, 36, 79, 245, 311, 331, 368, 369, 382, 385, 387, 418-420, 422, 423, 425-431, 434, 435, 437, 459, 471-508, 510-512. [Эстонский]
  • 10. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 21, 47, 58, 60-62, 64, 68, 71, 85, 90, 110, 603. [Эстонский]
  • 11. Eisen, M. J. Elias Lönnrot Eestis. - Eesti Kirjandus 1923, nr 8, lk 337-346. [Эстонский]
  • 12. Eisen, M. J. (toim.). Friedrich Robert Fählmann. – Tähtsad mehed. Schnakenburgi trükk ja kulu: Tartu, 1883, lk 26–46. [Эстонский]
  • 13. Friedr. Rob. Faehlmann’i album. Tartu, 1929. [Эстонский]
  • 14. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 411-413. [Немецкий]
  • 15. Hasselblatt, C. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, lk 45, 47, 95, 198, 210-215, 217, 222, 228 j. [Немецкий]
  • 16. Haug, T. Viru vanne. Saja-aastane müüt. – Looming 2003, nr 12, lk 1841–1852. [Эстонский]
  • 17. Hollmann, R. G. Bei der Beerdigung Friedrich Robert Fählmanns an seinem grabe in Dorpat am 14. April 1850. Dorpat, S. 3–14. [Немецкий]
  • 18. Jansen, E. Faehlmanni aeg. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1988–1993. Õpetatud Eesti Selts: Tartu, 1995, lk 37–57. [Эстонский]
  • 19. Jansen, E. Muinaseesti Panteon: Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses. – Keel ja Kirjandus 1998, nr 12, lk 801–811. [Эстонский]
  • 20. Joonuks, Helmut. Friedrich Robert Faehlmanni noorusmaal. - Keel ja Kirjandus 1964, nr 7, lk 421-425. [Эстонский]
  • 21. Joonuks, Helmut. Kilde Koeru kultuuriloost. - Keel ja Kirjandus 1969, nr 7, lk 421-429. [Эстонский]
  • 22. Kalnin, V. Friedrich Robert Faehlmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Tartu, 1996, lk 51–56. [Эстонский]
  • 23. Kangro, Bernard. Kaks uut teost Kreutzwaldist. - Eesti Kirjandus 1937, nr 3, lk 174-176. (Arvustus teostele: Annist, August; Saar, Gustav. Kreutzwald, Jean Paul ja Witschel. Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu kirjastus, 1936 ja Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Trükki toim. M. Lepik. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1936.) [Эстонский]
  • 24. Kask, A. F. R. Faehlmann Tartu ülikooli eesti keele lektorina. – Keel ja Kirjandus 1982, nr 9, lk 457–464. [Эстонский]
  • 25. Kreutzwald, F. R. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. –VerhGEG, Bd. 2, H. 4. Dorpat. S. 4–50; Tõlge: Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – Maailm ja mõnda. Tallinn, 1953, lk 11–55. [Немецкий]
  • 26. Kruus, Oskar. Faehlmannist nüüd ka raamat. - Keel ja Kirjandus 1985, nr 4, lk 241-243. (Arvustus teosele: Vahing, Vaino; Kõiv, Madis. Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus. Näidend stseenides. Tallinn: Eesti Raamat, 1984.) [Эстонский]
  • 27. Kudu, E. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus 1975, nr 11, lk 678–679. [Эстонский]
  • 28. Laanekask, Heli. F. R. Faehlmanni retsensioon jätkväljaande "Leiwakorwikenne" kohta. - Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 359-365. [Эстонский]
  • 29. Laugaste, E. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Tallinn, 1963, lk 145–149, 340–345. [Эстонский]
  • 30. Lenzner, A. Friedrich Robert Faehlmann arstina ja arstiteadlasena. – Akadeemia 1998, nr. 12, lk 2471–2476. [Эстонский]
  • 31. Lepik, M. F. R. Faehlmann'i osast "Kalevipojas". - Eesti Kirjandus 1931, nr 8, lk 416-424. [Эстонский]
  • 32. Lepik, M. Õpetatud Eesti Seltsi eelajaloost ja asutamisest. - Eesti Kirjandus 1938, nr 1, lk 47-57. [Эстонский]
  • 33. Lukas, Liina. Kohapärimus baltisaksa ballaadis. – Vikerkaar 2011, nr 1-2, lk 139-150. [Эстонский]
  • 34. Metste, K. Friedrich Robert Faehlmanni keele- ja arstiteaduslikest töödest. Saateks. – F. R. Faehlmann “Teosed” II. Koostanud K. Metste, toimetanud M. Lepajõe. Tartu, 2002, lk 5–14. [Эстонский]
  • 35. Metste, K. F. R. Faehlmann ja eesti kirjanduslugu. – Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum 7.–13.8. 2000 Tartu. Pars VIII. Dissertationes sectionum: Litteratura & Archaeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. Tartu, 2001, lk 167–172. [Эстонский]
  • 36. Metste, Kristi. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? - Keel ja Kirjandus 2009, nr 5, lk 321-340. [Эстонский]
  • 37. Metste, K. Von K. J. Peterson bis F. R. Faehlmann: die Erschaffung der estnischen Mythologie. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 139-155. [Немецкий]
  • 38. Niit, Heldur. Lisaandmeid Elias Lönnroti Eestis käigu kohta. - Keel ja Kirjandus 1986, nr 6, lk 321-329; nr 7, lk 403-411. [Эстонский]
  • 39. On aeg F. R. Faehlmann'i mälestust jäädvustada! - Eesti Kirjandus 1927, nr 12, lk 684-688. [Эстонский]
  • 40. Palgi, D. Fr. Rob. Fählmann'i osa eesti ilukirjanduses. - Eesti Kirjandus 1928, nr 11, lk 577-584; nr 12, lk 632-638. [Эстонский]
  • 41. Raam, V. Kr. J. Petersoni ja Fr. R. Faehlmanni ikonograafia. Tartu, 1941. [Эстонский]
  • 42. Raud, L. Friedrich Robert Faehlmann. – Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Toim. A. Vinkel. Tallinn, 1965, lk 471–509. [Эстонский]
  • 43. Reimann, V. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. Neljas leht. Eesti Üliõpilaste Selts: Jurjev (Tartu), 1899, lk 1–33. [Эстонский]
  • 44. Roos, J. Õpetatud Eesti Seltsi 100 aasta juubeli puhul. - Eesti Kirjandus 1938, nr 1, lk 44-47. [Эстонский]
  • 45. Ross, Heino. Faehlmannist, Kreutzwaldist ja teistest Rakvere kreiskoolis. - Keel ja Kirjandus 1982, nr 4, lk 191. [Эстонский]
  • 46. Ross, Heino. Veel kord Faehlmannist. - Keel ja Kirjandus 1984, nr 2, lk 105-107. [Эстонский]
  • 47. Siimisker, Leenu. Veel kord Kreutzwaldi "Sõjast" ja "Kalevipojast" ning Faehlmanni vaidlusest parun Nolckeniga. - Keel ja Kirjandus 2004, nr 6, lk 430-450. [Эстонский]
  • 48. Suits, Aino. Lönnrot'i ja Faehlmann'i kokkupuuteid ja ühiseid harrastusi. - Eesti Kirjandus 1931, nr 3, lk 157-169. [Эстонский]
  • 49. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 46, 132, 138, 146-161, 178-180, 182-183, 185, 188, 223, 226, 370. [Эстонский]
  • 50. Suits, Gustav. Faehlmanni "Kribus-Krabus" ja "Piibo jut". - Eesti Kirjandus 1933, nr 5, lk 231-237. [Эстонский]
  • 51. Sööt, K. E. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann'i elulookirjelduseks. - Eesti Kirjandus 1929, nr 6, lk 241-260. [Эстонский]
  • 52. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 223, 238, 246, 271-272, 313, 330, 333, 336, 338-339, 346-354, 358, 361-362, 371-372, 374, 384, 423, 443, 459, 474, 517. [Эстонский]
  • 53. Tiik, L. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus 1972, nr 5, lk 285–289. [Эстонский]
  • 54. Tohver, L. F. R. Faehlmannni ja F. R. Kreutzwaldi elust ja loomingust. Tartu, 1934. [Эстонский]
  • 55. Tõnisson, Ama. [Arvustus teosele:] Fr. R. Faehlmann. Kogutud luuletused. Tartu, 1938. - Eesti Kirjandus 1938, nr 8, lk 377-379. [Эстонский]
  • 56. Undusk, Jaan. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. - Keel ja Kirjandus 1995, nr 9, lk 577-587; nr 10, lk 669-679; nr 11, lk 746-756. [Эстонский]
  • 57. Undusk, Jaan. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel – Jakobson – Hurt. - Keel ja Kirjandus 1997, nr 11, lk 721-734; nr 12, lk 797-811. [Эстонский]
  • 58. Undusk, Jaan. Peamiselt Victor Hehnist, aga veidi ka Faehlmannist. III baltisaksa kirjakultuuri sümpoosioni ainetel. – Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 463–476; nr 7, lk. 557–571. [Эстонский]
  • 59. Undusk, J. Estnisch als Göttersprache. Aspekte der Sprachverehrung. – Finno-Ugrians and Indo-Europeans: Linguistic and Literary Contacts. Ed. Rogier Blokland, Cornelius Hasselblatt. (Studia Fenno-Ugrica Groningana 2). Maastricht, 2002, S. 370–392. [Немецкий]
  • 60. Undusk, J. Eksistentsiaalne Kreutzwald. Vikerkaar 2004, nr 10–11, lk 133–152. [Эстонский]
  • 61. Vinkel, A. Faehlmann, Friedrich Robert. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 84-85. [Эстонский]