et de ru en
Главная

Виктор фон Андреянов (1857 – 1895)

Поэт и сказочник

Содержание

Общие данные

Место рождения: Козлов (Мичуринск)
Дата рождения (новый стиль/старый стиль): 22.07.1857 / 10.07.1857
Место смерти: Берлин
Дата смерти (новый стиль/старый стиль): 01.12.1895 / 19.11.1895
Пол: Мужской
Язык: Немецкий
Написания имени: Виктор фон Андреянов; Victor von Andrejanoff; Victor v. Andrejanoff; V. v. Andrejanoff; Viktor v. Andrejanow; Victor Andrejanow; Livonius; Виктор Андреянов

Статьи

  • et

    Ülevaade

    Viktor von Andrejanoff sündis Venemaal Tambovi kubermangus Kozlovi linnas (1932. a-st kannab see linn nime Mitšurinsk) sandarmeeria ohvitseri Andreas von Andrejanoffi ja tema abikaasa, Riiast pärit Hermine (snd. Fleischer) pojana ja jäi oma vanemate ainsaks lapseks. 1861. a-st alates elas perekond Riias, kus isa Andreas von Andrejanoff töötas järgmised 17 aastat Liivimaa sandarmivalitsuse ülemana. 1878. aasta sügisel läks isa, tollal kindralmajori auastmes, tervislikel põhjustel erru ning suundus välismaale end ravima.

    Andrejanoffid olid tihedalt seotud Viljandimaaga: Andreas von Andrejanoffi vanemad olid Tichon (Tichan) Andrejanoff (Tihhon Andrejanov) ja Auguste Henriette (snd. von Samson-Himmelstjerna), kelle valdusse kuulus Paenasti mõis Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas. Tichon Andrejanof oli vene rahvusest, usutunnistuselt õigeusklik, auastmelt kapten. Õigeusu kirikus oli ristitud ka tema pojapoeg Viktor von Andrejanoff.

    Viktor von Andrejanoff sai hariduse Riia kubermangugümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, kus õppis põgusalt (vkj. 18. VIII 1876 – 20. I 1877) majandusteadust (oec. pol.), läks seejärel Saksamaale ja õppis Jena ülikoolis filosoofiat (humaniora) 1878–1879 (eksmatrikuleeriti püstolitega peetud duelli pärast). Saksamaale minek võis olla seotud ka isa suundumisega välismaale terviseparandamiskuurile 1878. a. sügisel.

    1882–1894 elas Viktor von Andrejanoff Riias ja Kuramaal, oma abikaasa vanemate mõisas (1882 oli abiellunud Marie Hofmanniga), pühendudes kirjandusele. 1889. a-st oli ta Riia vastuolulise päevalehe Düna-Zeitung kaastoimetaja, seega veelgi vastuolulisema Gustav Pipirsi (1862–1918?) kolleeg, enne seda oli töötanud ajalehe Zeitung für Stadt und Land juures. 1894. a-st alates elas Viktor von Andrejanoff Saksamaal Berliinis, töötades följetonistina ajalehe Berliner Tageblatt juures, ja suri seal noorelt, 38-aastaselt, segastel asjaoludel.

    Viktor von Andrejanoff kuulus silmapaistvaimate kohalike saksakeelsete autorite hulka 19. sajandi lõpuaastate Baltikumis, ehkki tema asend baltisaksa kirjandusväljal oli kahtlemata problemaatiline nii tema autonoomse kunstniku-hoiaku kui ka maailmavaatelise kosmopolitismi ja võib-olla ka osalise vene päritolu tõttu (et vene juurtega autor võib olla seejuures kriitiline Venemaa suhtes, tõi omakorda kaasa vene rahvuslaste pahameele). Sellegipoolest tõstsid kaasaegsed baltisaksa kirjanduskriitikud esile tema head vormitaju, kaunist ja meisterilkku keelt, kirjaniku vaieldamatut andekust ja omapära.

    Viktor von Andrejanoff, kelle huvide hulka kuulusid muu hulgas Goethe, Shelley, Nietzsche, vanaindia luule, budism ja läti rahvaluule, avaldas Baltikumi saksakeelses ajakirjanduses luulet, proosat, esseesid, tõlkeid ja töötlusi (vene ja läti keelest), tema loomingust ilmus 1880–1895 trükist kaksteist eri raamatut (peamiselt luulekogud, peamiselt Riia kirjastustes), tema luuletusi jõudis lisaks mitmetesse Baltikumi antoloogiatesse. Tekste Viktor von Andrejanoffi sulest ilmus ka Saksamaa ajakirjanduses. Ka eesti lugejale peaksid huvi pakkuma tema tõlked läti rahvalauludest ja muinasjuttudest „Lettische Märchen (1896; värskeim kordustrükk 2013) ja „Lettische Volkslieder und Mythen“ (1896), mis ilmusid postuumselt Saksamaal Leipzigis ja Halles.

    V.A.

Тексты

Ссылки

Вторичная литература

  • 1. Rigasche Zeitung 7. VI 1867, nr 129, lk 2. [Немецкий]
  • 2. Rigasche Stadtblätter 31. XII 1869, nr 52, lk 9. [Немецкий]
  • 3. Inland. - Rigasche Zeitung 22. V 1871, nr 115, lk 2. ("Laut Allerhöchstem Tagesbefehl im Militairressort ist am 15. Mai der Chef der livländischen Gouvernementsgendarmerieverwaltung, Obrist Andrejanoff, krankheitshalber auf vier Monate ins Ausland beurlaubt worden.") [Немецкий]
  • 4. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 3. X 1875, nr 113, lk 510. [Немецкий]
  • 5. Acta des Conseils der Kaiserlichen Universität zu Dorpat betreffend Victor Andrejanow. Angefangen d. 18 Aug. 1876 (EAA.402.2.411). [Немецкий]
  • 6. Inland. Riga, 4. November. - Rigasche Zeitung 4. XI 1878, nr 257, lk 1-2. [Немецкий]
  • 7. Locales. - Rigasche Zeitung 7. XI 1878, nr 259, lk 3. [Немецкий]
  • 8. Andrejanoff, Victor von. Richard Wagner und die Bayreuther Institution. - Libausche Zeitung 8. III 1883, nr 55, lk 3. [Немецкий]
  • 9. Andrejanoff, Victor von. Dichtkunst und Musik. Ein Essay. - Libausche Zeitung 4. VII 1883, nr 150, lk 1-2; 5. VII 1883, nr 151, lk 1-2. [Немецкий]
  • 10. Nordische Rundschau. - Rigasche Zeitung 29. III 1884, nr 74, lk 1-2. [Немецкий]
  • 11. Briefkasten. - Libausche Zeitung 10. VII 1887, nr 157, lk 3. [Немецкий]
  • 12. Herr Viktor v. Andrejanow. - Düna-Zeitung 21. XII 1888, nr 290, lk 3. [Немецкий]
  • 13. Im Banne des Baltenthums. - Düna-Zeitung 5. I 1889, nr 4, lk 2. [Немецкий]
  • 14. Riga. - Libausche Zeitung 29. IV 1889, nr 97, lk 2. [Немецкий]
  • 15. Sakala 13. V 1889, nr 19, lk 2. ("Ülemast trüki walitsusest teatatakse, et "Düna-Zeitungi" kaastoimetaja John Korff oma õiguse seniaegse kaaslase Gustav Pipirs'ile on annud ja ka nimetatud lehe toimetusest lahkunud. Tähtsam abiline selle lehe juures on praegu laulik Victor v. Andrejanoff.") [Эстонский]
  • 16. Pipirs, Gustav. Neue Weisen. Lieder und Naturgedichte von Victor von Andrejanoff. - Düna-Zeitung 3. XI 1889, nr 249, lk 2. [Немецкий]
  • 17. Kraus, Eberhard. Meine Begegnungen mit baltischen Schriftstellern. Litterarische Silhouetten. - Libausche Zeitung 15. VI 1892, nr 133, lk 1-2. [Немецкий]
  • 18. Glasenapp, Gregor von. M. R. v. Stern und V. v. Andrejanoff. - Baltische Monatsschrift 1894, lk 700-736. [Немецкий]
  • 19. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kristischen Studien. Reval: Verlag von Franz Kluge, 1894, lk 336-338. [Немецкий]
  • 20. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Rußlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. Aufl. Reval: Franz Kluge, 1895, lk 388-390. [Немецкий]
  • 21. Rigasche Stadtblätter 4. V 1900, nr 18, lk 143. ("Am Montag den 20. März verstarb nach längerem Leiden im Alter von 74 Jahren Generalmajor a. D. Andreas v. Andrejanow, der ehemalige Chef der Livländischen Gouvernements-Gendarmerieverwaltung.") [Немецкий]
  • 22. Totenliste. - Rigasche Zeitung 19. III 1909, nr 64, lk 6. ("Frau Generalin Hermine v. Andrejanoff, geb. Fleischer, am 17. März in Riga.") [Немецкий]
  • 23. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Köln: Verlag Wissenschaft und Politik, 1989, lk 26. [Немецкий]
  • 24. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, lk 13. [Немецкий]
  • 25. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, lk 178. [Немецкий]
  • 26. Lukas, Liina. Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918. Tartu/Tallinn: UTKK, 2006, eriti lk 143-148. [Немецкий]
  • 27. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, lk 145-146. [Немецкий]
  • 28. Lukas, Liina. Kohapärimus baltisaksa ballaadis. – Vikerkaar 2011, nr 1-2, lk 139-150. [Эстонский]