et de ru en
Главная

Лусия фон Сталь-Голштейн (1857 – 1929)

Прозаик (романы, новеллы, скетчи) и поэт, издатель

Содержание

Общие данные

Гражданское имя: Sophie Heloise Lucie Freifrau von Staël-Holstein, geb. Freiin von Nolcken
Место рождения: Луунья (Лифляндия)
Дата рождения (новый стиль/старый стиль): 24.09.1857 / 12.09.1857
Место смерти: Тарту/Дерпт (Лифляндия)
Дата смерти (новый стиль/старый стиль): 20.10.1929 / 07.10.1929
Пол: Женский
Девичье имя: Lucie von Nolcken
Язык: Немецкий
Написания имени: Лусия фон Сталь-Голштейн; Sophie Heloise Lucie Freifrau von Staël-Holstein, geb. Freiin von Nolcken; Lucie von Nolcken; Lucie von Stael-Holstein; Freifrau von Staël-Holstein, geb. Freiin von Nolcken; Lucie von Stael-Holstein; Lucie Baronin Staël v. Holstein; Sylva Testa

Статьи

  • et

    Ülevaade

    Sündis Liivimaal Tartu kreisis Luunja mõisas kreisideputaat parun Ernst Friedrich von Nolckeni (1814–1900) ja tema abikaasa Sophie Heloise Marie Euphrosine (snd. krahvinna von Stackelberg) (1825–1909) kuuest lapsest viiendana, kahest tütrest noorema. Sai hariduse kodus, 1879 abiellus Tõstamaa mõisniku parun August Johann von Staël von Holsteiniga (1844–1897) (⚭ vkj. 16. VI 1879 Tartus), kelle jaoks oli see (esimese abikaasa surma tõttu) teine abielu.

    1894 debüteeris pseudonüümi Sylva Testa all (mis oli küllap tuletatud Tõstamaa saksa nimekujust Testama romaaniga „Der Freiherr von Erbach“, mis ilmus trükist Riias. Teine romaan, „Wang-Hyan-Ché, Chinas Reformator“, nägi trükivalgust Dresdenis 1901. Teine romaan on Hiine-aineline, seejuures on huvitav, et autori kasupoeg Alexander Wilhelm von Staël-Holstein (1876–1937), kes sai hariduse Tartus ja Berliinis, oli 20. sajandi alguses (1911) Peterburis ida keelte professor ja elas 1916. a-st kuni oma surmani Pekingis, olles seal ametis sanskriti ja tiibeti keelte professorina ning nõustades Hiina valitsust kõrghariduse küsimustes.

    Kahe romaani vahele, mis erilist resonantsi ei tekitanud, mahtus baltisaksa luuleantoloogia „Baltische Dichtungen“ (1896) ilmumine. Tegemist on küllap Lucie von Staël-Holsteini kirjandusliku elutööga – tüse teos (487 lk) annab hea ülevaate Baltikumi saksakeelsest luulest, keskendudes 19. sajandi teisele poolele. Seejuures on antoloogia koostaja suveräänne valik talle kirjanduslikult olulisena näivast ja paistab silma ka selle poolest, et küsitud ei ole ei autorite sotsiaalsest/etnilisest päritolust ega soost, ka mitte nende loomingu varasemast kanoniseeritusest, tänu millele leidub antoloogia autorite kirjus galeriis terve rida läti ja eesti päritolu luuletajaid ning vähemalt 73 mehe kõrval vähemalt 33 naist, koostaja kaasa arvatud. Eraldi väärib märkimist, et konkurentsitult kõige rohkem luuletusi on antoloogiasse võetud ühelt naisluuletajalt, Helene von Engelhardtilt (1850–1910), kes on esindatud tervelt 27 tekstiga.

    Baltikumi saksakeelses ajakirjanduses ilmus Lucie von Staël-Holsteini sulest ka üksjagu proosapalu, luulet ja artikleid, muu hulgas naiste haridus-, töö- ja kutseküsimusi vaagiv kirjutis „Die Frau im haus- und landwirtschaftlichen Beruf“ (1913), kus autor nimetab kutsevalikut naise elus „peaaegu sama oluliseks, kui on abiellumine“ ja pooldab naiste harimiseks mõeldud maakutsekoolide rajamist.

    Vahur Aabrams

Тексты

Иллюстрации

  • Lucie von Staël-Holstein
    Lucie von Staël-Holstein
    [image/jpeg] [322x505px]
  • Lucie von Staël-Holstein
    Lucie von Staël-Holstein
    Источник: Eesti Ajalooarhiiv (EAA.1674.3.1033.1)
    [image/jpeg] [283x447px]

Ссылки

Вторичная литература

  • 1. Pernau. - Rigasche Rundschau 7. VIII 1895, nr 176, lk 1. ("Auch aus dem Testamaschen Kirchspiel zog zu Anfang dieses Jahres auf Initiative der Baronin Stael von Holstein-Testama ein junges Mädchen nach Jurjew, um sich mit der Kunstweberei vertraut zu machen und dann speciell für das Kirchspiel Testama und die nächst umliegenden Kirchspiele Curse darin zu veranstalten. Am 1. September soll nun ein solcher Cursus im Küsterat Testama eröffnet werden.") [Немецкий]
  • 2. "Baltische Monatsschrift". - Düna-Zeitung 1. II 1896, nr 26, lk 1. [Немецкий]
  • 3. Schröder, L. v. Baltische Dichtungen. - Beilage zur Baltischen Monatsschrift 1897, lk 399-409. [Немецкий]
  • 4. Staël v. Holstein, Lucie Baronin. Die Frau im haus- und landwirtschaftlichen Beruf. - Deutsche Monatsschriftfür Russland 1913, nr 5, lk 436-442. [Немецкий]
  • 5. Lexikon deutscher Frauen der Feder. Eine Zusammenstellung der seit dem Jahre 1840 erschienenen Werke weiblicher Autoren, nebst Biographieen der lebenden und einem Verzeichnis der Pseudonyme. Hrsg. von Sophie Pataky. Bd. 2. Berlin: C. Pataky, 1898, lk 320. [Немецкий]
  • 6. Baltische Totenliste. - Rigasche Rundschau 4. XI 1929, nr 250, lk 9. ("Lucie Baronin Stael von Holstein, geb. Baronesse Nolcken, † 20. Okt., Dorpat.") [Немецкий]
  • 7. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Köln: Verlag Wissenschaft und Politik, 1989, lk 306-307. [Немецкий]
  • 8. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, 755-756. [Немецкий]
  • 9. Lukas, Liina. Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918. Tartu/Tallinn: UTKK, 2006, lk 204-205. [Эстонский]
  • 10. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 3: N-Z. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, lk 1230-1231. [Немецкий]
  • 11. Pataky, Sophie. Lexikon deutscher Frauen der Feder. Vollständiger Neusatz beider Bände in einem Buch. Berlin: Contumax, 2014, lk 586. [Немецкий]