Лев Кнаппе (1874)ÜlevaadeKuramaa pedagoogi, Ventspilsi kreiskooli inspektori Georg Heinrich Knappe ja tema abikaasa Marie (snd. Berg) kahest pojast noorem; pedagoogi ja kirjandusloolase Arthur Behrsingi (1873–1929) onupoeg (s.o tema ema vennapoeg). Leo Knappe isa Georg Heinrich Knappe (1835–1914) oli kõrtsmiku ja hilisema mõisavalitseja Reinhold Knappe poeg, tõenäoliselt päritolult lätlane: sündinud Liivimaal Cēsise (Võnnu) kreisis Dzērbene kihelkonnas (praegu Põhja-Lätis) ja saanud hariduse Valmiera kreiskoolis, õppinud Tartus elementaarkoolide õpetajate seminaris 1852–1854 ja täiendanud end stipendiaadina Tartu ülikooli juures pedagoogilistel kursustel 1862; töötanud siis pedagoogina Kuramaal Jelgavas ja Liivimaal Viljandis (elementaarkoolides), seejärel 1864. a-st Kuramaal Ventspilsis (kreiskooli teadusliku õpetaja ja inspektorina) ning 1889. a-st kuni oma surmani Liepājas. Leo Knappe elukäik on selge ainult osaliselt. 1892 lõpetas ta Liepāja Nikolai gümnaasiumi, õppis seejärel õigusteadust (cand. jur.). 1900. aasta lõpus lahkus Liivimaalt, 1901–1905 elas Gruusias Tiflisis (Thbilisis), 1905 nimetati ringkonnakohtu abiprokuröriks Armeenias Jerevanis. Hiljem Leo Knappe jäljed kaovad. 1886 ilmus kaks tema luuletust Lucie von Staël-Holsteini (1857–1929) koostatud antoloogias „Baltische Dichtungen“, 1899–1901 trükkis Riia ajaleht Düna-Zeitung üsna arvukalt tema luuletusi ja vähesel määral ka lühiproosat, mh nägi 1900. aasta detsembris trükivalgust luuletus „Zum Abschied“, kus luuletaja kuulutab lahkumist kodumaalt: „Ich geh' nun fort, mein Heimathland,/ In blaue Märchenweiten;/ Und was mein Herz an deines band,/ Zerstäubt das in den Zeiten?“ Vahur Aabrams |