Вальтер фон Гаффрон (1858)ÜlevaadeWalter von Gaffron(-Oberstradam) sündis Saksamaal Posenis (Poznańis, tänapäeval Poolas) ooberstleitnant Carl von Gaffroni ja tema abikaasa Natalie (snd. von Wnuk) pojana, pärines niiviisi isa poolt Sileesia aadlisuguvõsast, ema poolt aga Taga-Pommeri (kašuubi) juurtega aadliperest. Walter von Gaffron sai koolihariduse Dresdenis, 1875 tuli Liivimaale, kus töötas Võrus aktsiisiametnikuna. 1892 avas Võrus raamatukaupluse (tegutses 1914. aastani), kus oli müügil ka eestikeelset kirjandust; ühtlasi oli laenuraamatukogu omanik ja kirjastas postkaarte. 1895 abiellus (⚭ vkj. 22. VI 1895 Võrus) Pihkva kubermangust Ostrovi kreisist pärit mõisnikutütre Wilhelmine Emilie Hildegard von Laymingiga. Walter von Gaffron kirjutas luuletusi, jõudmata omaette raamatuni, ja tegeles ka heliloominguga, viisistades teadaolevalt kolm laulu saksa luuletaja Julius Wolffi (1834–1910) kogust „Tannhäuser, ein Minnesang“ (1880). Ta pidi avaldama Võru linna laulukultuurile üksjagu mõju, oli ju tema juhtimisel, nagu Postimees kirjutas, Võru saksa lauluselts „õitsma ja kontsertisid andma hakanud“ (Postimees 18. V 1892). Walter von Gaffron oli Võrus 19. ja 20. sajandi vahetusel tuntud seltsitegelane, muu hulgas vabatahtlike tuletõrjujate peamees. Tema hilisem saatus ei ole teada. Ta võis surra Venemaal või NSV Liidus, sest poeg Wilhelm Karl Maximilian Walter von Gaffron-Obersdtradam (Вильгельм Вальтерович Гафрон) (1901–1988), kes on maetud Tallinna (Liiva kalmistule), elas 1920. aastatel ja hiljemgi NSV Liidus – oli mereväelane (allveelaevnik) ning langes 1938. aastal stalinistlike repressioonide ohvriks. Vahur Aabrams |