Эрвин Томсон (1867 – 1932)ÜlevaadeErwin Thomson (ristinimi Ernst Friedrich Erwin Thomson) sündis Tallinnas kohtuametniku (meeskohtu aktuaari) titulaarnõunik Hermann Thomsoni (1817–1895) ja tema abikaasa, Viljandist pärit kübarseppmeistritütre Annette Amalie Juliane (snd. Kroll) pojana. Erwin Thomson oli tõenäoliselt eesti päritolu. Isa Hermann Thomson, kes suri kui „Titulärrath und Ritter“, oli Tallinna kingsepa Martin Friedrich Thomsoni (Tomsohni) poeg, kes 1835 oli tulnud leerilapsena Pühavaimu kogudusest Oleviste kogudusse üle. Lõpetanud Tallinna kubermangugümnaasiumi, õppis Erwin Thomson Tartu ülikoolis (korp! Estonia) arstiteadust 1887–1894 (üliõpilasena oli Tjumenis koolera vastu võitlemas 1893). Töötas hiljem mh kihelkonnaarstina Virumaal Simunas 1896–1906, ühtlasi Väike-Maarjas 1900–1906. 1903 õppis Saksamaal Berliinis. 1896 abiellus Tallinna kaupmehetütre Alma Margot Hermine Brossega (⚭ vkj. 3. VI 1896 Tallinnas). 1906. a-st kuni surmani elas Tallinnas, pidades arstipraksist, 1909. a-st töötas ka Toomkooli juures ja eranaistekliinikus, ühtlasi oli Tallinna Praktiliste Arstide Seltsi sekretär (1919. a-st esimees), 1927. a-st Eesti Saksa Arstide Seltsi president. Oli ühiskondlikult aktiivne, tegev veel mitmes muus funktsioonis, 1908–1912 oli Tallinna linnasaadik, 1930 oli 5 päeva Saksa-Rootsi valimisbloki asendusliikmena (pärast Hans Pöhli ootamatut surma) IV Riigikogus. Harrastas luuletamist juba Tartus tudengipõlves ja jätkas pereringis, jõudmata siiski kunagi luulekoguni (seda nähtavasti ka soovimata). Viimase luuletuse kirjutas pisut aega enne surma haiglas. Suri Tallinnas Diakonisside Asutises, maetud (▭ 20. VI 1932) Tallinna Kopli kalmistule. Vahur Aabrams |