Hanna Hörschelmann (1858 – 1891)ÜlevaadeSündis Liivimaal Võru linnas kohaliku luteri koguduse õpetaja ning kirjamehe pastor Eduard Friedrich Lossiuse (1811–1870) ja tema abikaasa, Valga kreisist Ēvelest pärit Emilie Elisabethi (snd. Bosse) (1821–1894) tütrena. 1876 õiendas Tartus kodukooliõpetaja eksamid. 1882 laulatati (⚭ vkj. 31. V 1882 Tartus) Läänemaalt Martnast pärit pastoripoja ja Tartu ülikooli kasvandiku August Heinrich Konstantin Hörschelmanniga (1842–1913), kes töötas pastorina Karusel 1870–1886, hiljem Hageris 1886–1892. Hanna Hörschelmann, kes sünnitas kolm last (tütred Eva, Karin ja Maja), suri Hageris pimesoolepõletiku tagajärjel. Kaks tema luuletust võttis Lucie von Staël-Holstein (1857–1929) oma antoloogiasse „Baltische Dichtungen“ (1896). 1892, aasta pärast Hanna Hörschelmanni surma, saadeti abikaasa neljaks aastaks Balti kubermangudest välja, kuna ta olevat keelanud koguduseliikmetel õigeusku siirdumast. August Hörschelmann töötas seejärel vaimulikuna Venemaal Oranienbaumis, kuni emeriteerus 1897. Suri Tallinna lähedal Nõmmel. V.A. |