Франц Зинтенис-младший (1866 – 1945)ÜlevaadeCarl Hermann Franz Sintenis sündis Tartu gümnaasiumi vanemõpetaja, Saksamaalt Dessau lähedalt pärit Leopold Friedrich Franz Sintenise (1835–1911) ja tema abikaasa, Põltsamaa pastori tütre Julie Mathilde Antonie (snd. Hörschelmann) (1843–1914) vanema pojana. Lõpetanud Tartu gümnaasiumi, õppis Tartu ülikoolis usuteadust 1885–1890 (grad. stud.). Oli Läänemaal Ridala koguduse abiõpetaja, seejärel pastor. 1896 oli määratud Põltsamaa koguduse õpetajaks, kuid pidi juba proovijutluse eesti koguduseliikmete ägeda vastuseisu tõttu katkestama. Tema asemel sai Põltsamaa pastoriks Viktor Wittrock (1869–1944). 1900 suundus õpetajaks Vändra kurttummade kooli, 1902 kolis Saksamaale, kus töötas ajuti seminariõpetajana Godesbergis (tänapäeval Bonni linnajagu), 1907. a-st elas Brandenburgis, kus oli 1914. a-st Zehdenicki koguduse pastor. 1908 loobus Venemaa kodakondsusest. Suri Potsdamis 1944. Franz Sintenis oli kaks korda abielus: 1894 abiellus Erika Stockiga (⚭ vkj. 1. IV 1894 Tartus), kellega abielust sündis kaks poega; 1909 abiellus Saksamaal lesknaise Elisabeth Margarethe Bertramiga (snd. Loesche) (⚭ 14. VIII 1909 Magdeburgis). Mõlemad pojad langesid 1. maailmasõjas Prantsusmaal 1916. 1896 ilmus viis Franz Sintenise kirjutatud luuletust Lucie von Staël-Holsteini (1857–1929) koostatud antoloogias „Baltische Dichtungen“. Franz Sintenis oli pärit kirjandusest lugupidavast perest: entomoloogiahuviline isa sepitses loodusluulet, tädi (emaõde) Emilie (von) Hörschelmann (1844–1916), kes 1903. a-st elas Münchenis, oli kirjanik ja kunstiajaloolane. V.A. |