Kitty von Grünewaldt (1866 – 1917)ÜlevaadeKatharina Sophie von Grünewaldt ehk Kitty von Grünewaldt, nagu teda kutsuti, oli Järvamaal asuva Ahula mõisa omaniku rittmeister Moritz Georg Konrad von Grünewaldti (1825–1868) ja tema abikaasa Natalie (snd. von der Pahlen-Astrau) (1831–1906) tütar, viies ja ühtlasi noorim laps. Ta sündis Valgevenes Minskis, kus isa, Huuksi mõisast pärit, Tartu ülikoolis hariduse saanud jurist ja endine sõjaväelane, töötas aktsiisivalituse ülemana. Hariduse sai Kitty von Grünewalt kodus, Tallinnas Auguste Kuschky koolis ja paruness Elisabeth von der Howeni tütarlaste erakeskkoolis (1879–1883). Õppis seejärel Saksamaal diakonisside asutustes (Maini-äärses Frankfurdis ja Neuendettelsaus). 1908–1917 oli Tallinna diakonissimaja ülem. 20. sajandi algul ilmus tema sulest eestikeelset kristlikku (tõlkelist) jutukirjandust lastele ja noortele ning postuumselt (1918) saksakeelne luulekogu „Verwehte Klänge“. Kitty von Grünewaldtil oli kaks õde, mõlemad jäid nad vallaliseks nagu temagi ja olid tegevad samal alal: Anna Katharina Alexandra von Grünewaldt (1859–1913) juhatas tütarlaste kasvastusasutust (Kaiserin-Augusta-Stiftung) Saksamaal Potsdamis (1892–1910), Auguste Elisabeth (Betsy) von Grünewaldt (1861–1922) oli aadlipreilide pansionaadi (varjupaiga) abtiss Viljandis (1909–1922). V.A. |