Аугустъ Эккардт (1868 – 1919)ÜlevaadeAugust Ottomar Eckhardt sündis Riias Liivimaa Statistikakomitee sekretäri Robert Wilhelm Eckhardti (1835–1873) ja tema abikaasa, pastoritütre Elisabethi (snd. Haken) pojana. Kaotas isa väga varakult, omandas ema ja sugulaste toetusel hariduse Riia kubermangugümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, kus õppis (korp! Fraternitas Rigensis) usuteadust 1886–1891. Prooviaasta möödus Riia kreisis Ropažis 1891–1892 (ord. vkj. 12. XII 1892), seejärel oli adjunktpastor Suntažis 1892–1894, seejärel töötas usuõpetajana Riia linna reaalkoolis 1893–1906 ja ka mitmes Riia erakoolis. 1894 abiellus Antonie Julie Heyeriga (1873–1954) (⚭ vkj. 22. IV 1894 Riias). 1906. a-st kuni oma elu lõpuni töötas Riia Toomkoguduse pastorina (enne seda 1893–1906 oli olnud sealsamas pärastlõunajutlustaja). Riia vaimuliku Oskar Schaberti (1866–1936) hinnangul oli August Eckhardt pastorina „südame mees, mitte sõna mees, rohkem hingehoidja kui jutlustaja“, seejuures väga lugupeetud ka oma kolleegide hulgas. Kui bolševikud 1919. a. alguses Riia okupeerisid, valisid Riia saksa ja läti vaimulikud August Eckhardti üksmeelselt Riia praostiks ja hakkasid tema pool koos käima. 6. aprillil 1919 vahistati ta bolševike poolt Riia Toomkirikus jumalateenistuse ajal. Tema surm oli traagiline, ta mõrvati Riia keskvanglas 22. mail 1919. Temaga koos mõrvasid bolševikud veel 32 vangi, kellest kaheksa olid vaimulikud. August Eckhardt oli tegev kristliku ajakirjanikuna. 1907–1913 andis välja ja toimetas ajalehte Rigasches Kirchenblatt, pani selle ameti maha teoloogiliste erimeelsuste pärast Riia vaimulike enamusega. 1913–1915 toimetas ja andis välja nädalalehte Glaube und Leben (Wochenblatt für evangelische Gemeinden in Stadt und Land). August Eckhardt kirjutas luuletusi kuni oma surmani. Luuletaja oli olnud ka vähemalt üks tema esivanematest. Tema emapoolne vanaisa oli Paidest pärit Alexander Haken (1804–1873), kes töötas luteri vaimulikuna Venemaal Saratovi kubermangus, kirjutas vaimulikke luuletusi ja mõistujutte – need ilmusid kolmes köites 1853–1855. August Eckhardt tegi nende seast valiku, lisas käsikirjadest juurde avaldamata materjali ning andis vanaisa tekstid 1898. a-l Riias raamatuna „Wo findet die Seele die Heimat, die Ruh’?“ välja. August Eckhardti vanem vend oli bibliotekaar ja inglise filoloog Eduard Eckhardt (1864–1944). V.A. |