Карл Гунниус (1856 – 1931)ÜlevaadeNarva Jaani kiriku pastori poeg. Õppis Narvas Jaani kiriku koolis, läks koos emaga pärast isa varast surma elama Riiga, kus õppis 1868–1876 sealses kubermangugümnaasiumis. 1876–1882 õppis Tartu ülikoolis teoloogiat. 1881–1882 oli Kuressaare gümnaasiumis ja tütarlastekoolis muusikaõpetaja ja 1882–1885 usuõpetaja, 1881–1882 ühtlasi Kuressaare kiriku organist ja 1882–1885 diakonõpetaja. Läks seejärel Kuramaale, kus 1886–1887 oli Jelgava reaalkooli vanemõpetaja ametis. 1888–1894 elas Põhja-Saksamaal Schleswigis, töötades õpetajana Kroppi usuteaduseseminaris. Tegi kaastööd Dresdeni evangeelsele ajalehele Der Jünglingsfreund, oli seejärel koduvaimulik Jagentalis (Harz). 1894 naasis Baltikumi. Elas esmalt Riias, a-st 1902 emeriitpastori ja kirjanikuna Tartus, kus 1931 suri. Oli Baltikumis hinnatud luuletaja ja helilooja, 1904–1912 toimetas ja andis koos Tartu Jaani kiriku pastori Viktor Wittrockiga välja baltisaksa kirjanduse aastaraamatut „Heimatstimmen (Ein baltisches Jahrbuch mit Illustrationen)“. Töötas ka ajalehe Postimees muusikakriitikuna, avaldades muu hulgas Vanemuise suveorkestri kontsertide arvustusi. Vahur Aabrams |