Лусия фон Сталь-Голштейн (1857 – 1929)ÜlevaadeSündis Liivimaal Tartu kreisis Luunja mõisas kreisideputaat parun Ernst Friedrich von Nolckeni (1814–1900) ja tema abikaasa Sophie Heloise Marie Euphrosine (snd. krahvinna von Stackelberg) (1825–1909) kuuest lapsest viiendana, kahest tütrest noorema. Sai hariduse kodus, 1879 abiellus Tõstamaa mõisniku parun August Johann von Staël von Holsteiniga (1844–1897) (⚭ vkj. 16. VI 1879 Tartus), kelle jaoks oli see (esimese abikaasa surma tõttu) teine abielu. 1894 debüteeris pseudonüümi Sylva Testa all (mis oli küllap tuletatud Tõstamaa saksa nimekujust Testama romaaniga „Der Freiherr von Erbach“, mis ilmus trükist Riias. Teine romaan, „Wang-Hyan-Ché, Chinas Reformator“, nägi trükivalgust Dresdenis 1901. Teine romaan on Hiine-aineline, seejuures on huvitav, et autori kasupoeg Alexander Wilhelm von Staël-Holstein (1876–1937), kes sai hariduse Tartus ja Berliinis, oli 20. sajandi alguses (1911) Peterburis ida keelte professor ja elas 1916. a-st kuni oma surmani Pekingis, olles seal ametis sanskriti ja tiibeti keelte professorina ning nõustades Hiina valitsust kõrghariduse küsimustes. Kahe romaani vahele, mis erilist resonantsi ei tekitanud, mahtus baltisaksa luuleantoloogia „Baltische Dichtungen“ (1896) ilmumine. Tegemist on küllap Lucie von Staël-Holsteini kirjandusliku elutööga – tüse teos (487 lk) annab hea ülevaate Baltikumi saksakeelsest luulest, keskendudes 19. sajandi teisele poolele. Seejuures on antoloogia koostaja suveräänne valik talle kirjanduslikult olulisena näivast ja paistab silma ka selle poolest, et küsitud ei ole ei autorite sotsiaalsest/etnilisest päritolust ega soost, ka mitte nende loomingu varasemast kanoniseeritusest, tänu millele leidub antoloogia autorite kirjus galeriis terve rida läti ja eesti päritolu luuletajaid ning vähemalt 73 mehe kõrval vähemalt 33 naist, koostaja kaasa arvatud. Eraldi väärib märkimist, et konkurentsitult kõige rohkem luuletusi on antoloogiasse võetud ühelt naisluuletajalt, Helene von Engelhardtilt (1850–1910), kes on esindatud tervelt 27 tekstiga. Baltikumi saksakeelses ajakirjanduses ilmus Lucie von Staël-Holsteini sulest ka üksjagu proosapalu, luulet ja artikleid, muu hulgas naiste haridus-, töö- ja kutseküsimusi vaagiv kirjutis „Die Frau im haus- und landwirtschaftlichen Beruf“ (1913), kus autor nimetab kutsevalikut naise elus „peaaegu sama oluliseks, kui on abiellumine“ ja pooldab naiste harimiseks mõeldud maakutsekoolide rajamist. Vahur Aabrams |