Arthur Behrsing (1873 – 1929)ÜlevaadeVelēna kihelkonnakoolmeistri, köstri ja organisti Peter Behrsingi (Pehter Behrsin, Pēteris Bērziņš) (1837–1893) ja tema abikaasa Charlotte (snd. Knappe) poeg. Isa oli pärit Liivimaalt Valmiera kreisist (tänases Põhja-Lätis) Burtnieki kihelkonnast Labrenča mõisa alt läti taluperest ja saanud hariduse Jānis Cimze seminaris Valgas 1859–1862. Ema oli sündinud Sigulda kihelkonnas Lorupmuiža mõisa kõrtsmiku Reinhold Knappe tütrena, kuid elanud 1866. a-ks, mil ta Peter Behrsingiga laulatati (⚭ vkj. 31. I 1866), juba vähemalt tosinkond aastat Velēna kihelkonnas Lizuma mõisas, mille valitsejaks oli tema vend Eduard Knappe (kes võis olla pärinud selle ametikoha isalt Reinholdilt). Arthur Behrsing tuli ilmale Peter ja Charlotte Behrsingi teise lapsena, oli kolmest pojast keskmine. Arthur Behrsing õppis Valga kreisis Velēna kihelkonnakoolis isa käe all, siis Cēsise (Võnnu) kreisis Vecpiebalgas Mülleri erakoolis ja seejärel Riias kubermangugümnaasiumis. 1892–1893 töötas Virumaal Lasinurmes koduõpetajana. 1893–1896 õppis Tartu ülikoolis teoloogiat (hõbeauraha 1895), oli seejärel koduõpetaja Eestimaal ja Kaluga kubermangus. (Kaluga kubermangu rändasid välja tema vennad. Vanem vend Johannes Eduard (Ivan Petrovitš) Behrsing töötas seal metsnikuna, noorem vend Arwid Alexander Behrsing semstvoarstina.) 1901 õppis Arthur Behrsing Saksamaal Jenas pedagoogikat ja õiendas Moskvas vanemõpetajaeksami. Seoses õpetajakutsega võib rääkida perekonnas traditsioonidest. Õpetaja ei olnud ju mitte ainult Arthur Behrsingi isa, vaid ka onu – ema teine vend Georg Heinrich Knappe (1835–?), kes kuulus Tartu elementaarkoolide õpetajate seminari kasvandike hulka ja töötas hiljem pedagoogina Jelgavas, Viljandis ning kõige pikemalt Ventspilsis. Georg Heinrich Knappe poeg Leo Knappe (1874–?) kirjutas luuletusi. Arthur Behrsing oli koduõpetaja Järvamaal Paide külje all Präämas ja ühtlasi käsitöökursuste juhataja Paides. 1907–1921 töötas pedagoogina Tallinna koolides: 1907–1914 õpetajana Hansakoolis, 1914, 1919–1921 Toomkoolis (a-st 1920 direktor) ja 1919–1920 Elisekoolis. 1920–1921 oli Tallinna Saksa Õpetajate Liidu esimees. 1921–1927 töötas Viljandi saksa gümnaasiumi direktorina, 1927–1929 oli Võrus õpetajate seminari õpetaja. 1902 abiellus Arthur Behrsing Kuramaalt Aizpute kreisist Embūtest pärit Helene Elisabeth Mathilde Olga Adele Siegfriediga (1869–1930) (⚭ vkj. 12. VI 1902 Liepājas). Suri ootamatult Kölnis teel Inglismaale. Arthur Behrsing oli Eesti Vabariigi kodanik. 1919 oli Arthur Behrsing Tallinna ajalehe Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt peatoimetaja. 1924–1925 andis välja noorsoolehte Herdflammen (Baltisches Haus- und Jugendblatt) ning oli 1927–1929 selle toimetaja koos Emil Mussoga. Tõlkinud saksa keelde eesti kirjandust ja kirjutanud kirjanduskriitikat. 1928 andis välja baltisaksa kirjandusloo „Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung“ ja kirjutas sellele kahasse Amblast pärit ajakirjaniku Arthur Knüpfferiga viimase, kaasaegset kirjandust käsitleva osa („Die jüngste Generation“). Arthur Behrsingi kirjanduslugu on jäänud standardteoseks tänase päevani. Vahur Aabrams |