|
Sündis Magdeburgis arsti perekonnas. Õppis
aastast 1788 Halle ülikoolis filosoofiat, kaitses 1794 doktoriväitekirja ja
sai eradotsendiks, aastast 1797 erakorraline professor. 1798–1802 oli
professor Danzigi Athenaeum'is; 1802–36 Tartu ülikooli kõnekunsti,
klassikalise filoloogia, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo
professor, aastani 1839 ühtlasi ülikooli raamatukogu direktor. Asutas 1803
ülikooli kunstimuuseumi ja juhatas seda aastani 1837. Osales Tartu ülikooli
põhikirja koostamises ja ülkooli tegevuse juhtimises. 1826 valiti Peterburi
Teaduste Akadeemia auliikmeks.
Morgensternil on suuri teeneid kunsti
propageerijana Eestis. Tema kirjutatud on siinne varaseim kunstialane
broðüür Über einige Gemälde (Dorpat, 1805). Andis välja
artiklikogumikku Dörptsche Beyträge für Freunde der Philosophie,
Litteratur und Kunst I–III (Dorpat, Leipzig, 1813–21), avaldanud
kirjandus- ja kunstiküsimusi käsitlevaid aktusekõnesid ning kunstikirjutisi
saksa ja baltisaksa ajakirjanduses. Rikkalikku kunstiteavet sisaldab
Morgensterni reisiraamat Reise in Italien im J. 1809 I–III (Dorpat,
Leipzig, 1811–13). Koostas 1815 esteetikakursuse õppekava. Morgensterni
kunstikirjutiste temaatika ulatub antiikkunstist kaasaegse Lääne-Euroopa ja
baltisaksa kunstini. Erilist huvi tundis ta Raffaeli loomingu (Über
Raffael Sanzio's Verklärung, Dorpat, Leipzig, 1822) ja kaasaegse kunsti
vastu; kirjutistes põimuvad klassitsislikud ja romantilised arusaamad. Oma
rikkaliku käsikirjapärandi ning raamatu- ja kunstikogu kinkis Tartu
ülikoolile. Joonistajana oli asjaarmastaja, visandas maastikuetüüde,
portreid, kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid.
Vt e-kataloogi ESTER
|
|