Raamatukogu 2. korruse suures saalis on väljas enamus eelmisel aastal ilmunud eesti luule ja proosa algupärandeid ja kordustrükke, kokku ligi 300 raamatut.
2025. aastal ehk Eesti Raamatu Aastal ilmunud eesti autorite teostest saab vaadata ja sirvida 113 luulekogu ning 175 proosateost. Näituse väljapaneku ühe koostaja, Marianne Tiigi sõnul oli vahel isegi keeruline otsustada, kas tegemist on põhiloomuselt ilukirjandusliku raamatuga või valdavalt mõnda muud laadi teosega, millesse on vahele pikitud ilukirjanduslikke sugemeid. „Samuti on väljas mitmeid raamatud, mis sobivad nii luule kui proosa riiulile,“ ütles ta ja lisas, et kirjandusteoste liigitamisel on viimasel ajal rangete kriteeriumite seadmisest loobutud.
Väljapaneku proosariiulitel saab teiste seas sirvida järgmisi raamatuid: Kairi Looki „Tantsi tolm põrandast“, Mehis Heinsaare „Eesti keelde sukelduja“, Hasso Krulli „Igavene tagasitulek“, Eva Koffi „Õhuskõndija“, Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ ning Märten Krossi „Kokkuleppelised imed“. Algupärandite kõrval ilmus aasta jooksul hulk kordustrükke, näiteks Juhan Liivi „Vari“, Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus I“ ja „Juudit“, August Gailiti „Isade maa“, Eduard Vilde „Mäeküla piimamees“, Oskar Lutsu „Kevade“ ja Mati Undi „Sügisball“. Aastat 2025 iseloomustas ka kriminaal- ja põnevusromaanide rohkus – needki on kõik näitusel väljas.
Luulekogude hulgas on mitu valikkogu, näiteks Marie Underi „Lauluga ristitud“, Leelo Tungla „Täisminevik“, Andres Vanapa „Riimiga ja ilma“ ja Ants Paikre „Sügishommikute tuunjas valgus“. Ilmamaa kirjastuselt ilmus taas Uku Masingu seni avaldamata luulet. Doris Kareva luuleraamatus „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ toetub autor vanadele palvetele, õnnistustele ja mõtlustele, mille autoreid me tänapäeval enam nimetadagi ei tea. Noorematest autoritest avaldasid möödunud aastal oma loomingut näiteks Berit Kaschan, Riste Sofie Käär ja Aliis Aalmann. Kati Niitlaan aga seadis sotsiaalmeedia postitustest kokku raamatu „Prouadel on öelda“.
Näituse, mis on avatud 28. veebruarini, koostasid Marianne Tiik ja Margit Leesik ning kujundas Lilian Mengel.
