|
Sündis Valga lähedal
Vijciemsis möldri pojana. Õppis Võnnu kreiskoolis. Õnnetuse tagajärjel jäi
poisikesena ühest silmast pimedaks. 1810 saabus Tartusse, kus esialgu
tegutses maalrisellina, kuid juba järgmisest aastast asus tööle K. A.
Senffi graafikaateljees. 1820 siirdus Saksamaale, kus täiendas end
peamiselt maalis. Rändas ka Tiroolis ja Šveitsis, 1824 naasis kodumaale.
Aastast 1826 oli Tartu gümnaasiumi, 1829–32 ka tütarlastekooli
joonistusõpetaja. Teiste hulgas õppisid tema juures joonistamist W. Fr.
Krüger, Fr. S. Stern, H. E. Hartmann jt. 1837 sai Peterburi kunstiakadeemialt
vabakunstniku nimetuse. 1838 sai K. A. Senffi järglasena Tartu ülikooli
joonistuskooli õpetajaks, kellena tegutses aastani 1851, mil pensioneerus
halvenenud nägemise tõttu. 1852–54 reisis tütre Juliega Itaalias ja
Saksamaal.
Loomingu põhiosa moodustavad seepia-, sega- ja akvatintatehnikas linna- ja
maastikuvaated. Tegi 1827–28 ülikooli taasavamise 25. aastapäeva puhul
ülikooli hooneid kujutava 6-lehelise akvatintasarja. Aastast 1832 joonistas
rea Põhja-Läti, Karksi, Keila-Joa, Tartu ja selle ümbruse vaateid, 1835–36
Soome saari.
Vt e-kataloogi ESTER
|
|