Turuplats oli Tartu kaubanduselu keskuseks juba alates muinasajast. Arhitektuuri seisukohast tõi murrangu väljaku välisilmesse 1775. aasta tulekahju, mil muude ehitiste seas hävisid raekoda ning pea kõik turuäärsed hooned ja Emajõe sillad. Riikliku määruse järgi võis edaspidi linna ehitada vaid kivimaju, laenu toel asuti esmajärjekorras üles ehitama just turuplatsi ümbrust. Uus, varaklassitsistlik raekoda avati pidulikult 1786. aastal, sellele vastukaalu pakkuv massiivne Kivisild (Schlateri litol taamal keskel) oli valminud juba 1784. aastal. Samal ja järgnevatel aastakümnetel püstitati ka teised väljakuäärsed (vara-)klassitsistlikud hooned. Turuplatsi põhjakülje tollane välisilme on valdavalt säilinud tänini, suurem osa lõunakülje hoonetest hävis II maailmasõja ajal.