KARL AUGUST SENFF (1770–1838)
Iiris, kibuvits ja lõhnav kuslapuu. 19. saj algus.
a) Akvarell. 17,2 × 16,3 cm. ÜR 4171. Signatuur puudub. All keskel TÜ joonistuskooli tempel ja tähis: C. a. No 1.
b) Akvatinta. 23,2 × 18,1 cm. ÜR 8704. Joonises all: Senff: sc:

Senffi esimeseks tööviljaks Tartus olid näidisvihikud joonistusõpetajatele ja õpilastele. Nende väljaandmisega oli ta tutvunud ja tegelenud juba Dresdenis. Tartus koostas ta enda andmeil 7 näidisvihikut kokku 69 vaselõike- või akvatintatehnikas teostatud lehega. Kolm vihikut olid eeskujuks lillede joonistamisel, mida Senff pidas oluliseks etapiks joonistamise õppimisel enne maastiku ja inimese kujutamisele üleminekut.

Üksnes see, kelle silm on koolitatud, suutmaks kergesti haarata ning tunnetada iga üksiku tooni mitmekesisust ja pidevat vaheldumist vormis ning ruumis, mille see omandab muude varjundite ja valgusvormidega võrreldes, üksnes see on võimeline looma maitsekaid, üksikasjalikumalt välja töötatud joonistusi, see tähendab selliseid, milles üksikud varjundid on kord vähem, kord rohkem üksteisesse sulandunud. Ilma sellise eelharjutuseta on üpris lihtne langeda ülimasse maitsetusse ja peletada kõik varju- ning valguspinnad üksteise sisse, nii et nende vormid lähevad täiesti kaduma. Seetõttu ongi selgete piirjoontega ja maitsekalt tušitud lillede ja puuviljade järelejoonistamine väga heaks eelharjutuseks maastike ja peade joonistamisele, mida võib kunagi teha neid objekte sisaldavate vihikute järgi.

K. A. Senff, Vorzeichnungen. H. 1, Blumen. Dorpat, s.a. Vt ka T. Nurk, Karl August Senff, lk 55.