Iiris, kibuvits ja lõhnav kuslapuu. 19. saj algus.
a) Akvarell. 17,2 × 16,3 cm. ÜR 4171. Signatuur puudub. All keskel TÜ joonistuskooli tempel ja tähis: C. a. No 1.
b) Akvatinta. 23,2 × 18,1 cm. ÜR 8704. Joonises all: Senff: sc:
Senffi esimeseks tööviljaks Tartus olid
näidisvihikud joonistusõpetajatele ja õpilastele. Nende väljaandmisega oli
ta tutvunud ja tegelenud juba Dresdenis. Tartus koostas ta enda andmeil 7
näidisvihikut kokku 69 vaselõike- või akvatintatehnikas teostatud lehega.
Kolm vihikut olid eeskujuks lillede joonistamisel, mida Senff pidas
oluliseks etapiks joonistamise õppimisel enne maastiku ja inimese
kujutamisele üleminekut.
Üksnes see, kelle silm on koolitatud,
suutmaks kergesti haarata ning tunnetada iga üksiku tooni mitmekesisust ja
pidevat vaheldumist vormis ning ruumis, mille see omandab muude varjundite
ja valgusvormidega võrreldes, üksnes see on võimeline looma maitsekaid,
üksikasjalikumalt välja töötatud joonistusi, see tähendab selliseid, milles
üksikud varjundid on kord vähem, kord rohkem üksteisesse sulandunud. Ilma
sellise eelharjutuseta on üpris lihtne langeda ülimasse maitsetusse ja
peletada kõik varju- ning valguspinnad üksteise sisse, nii et nende vormid
lähevad täiesti kaduma. Seetõttu ongi selgete piirjoontega ja maitsekalt
tušitud lillede ja puuviljade järelejoonistamine väga heaks eelharjutuseks
maastike ja peade joonistamisele, mida võib kunagi teha neid objekte
sisaldavate vihikute järgi.
K. A. Senff, Vorzeichnungen. H. 1, Blumen. Dorpat, s.a. Vt ka T. Nurk, Karl August Senff, lk 55.
|
|