Näitus toob lugejate ette valiku 2021. aastal ilmunud eesti autorite teostest

10.01.2022

Raamatukogu kolmandal korrusel saab sirvida eelmisel aastal ilmunud eesti autorite esma- ja kordustrükke. Väljapanekult leiab ligi 100 luuleraamatut ja 160 proosateost.

“Eelmisel aastal on lugejateni jõudnud väga palju uusi raamatuid,” rääkis näituse koostaja Marianne Tiik. “Mitmed neist on juba auhindadega pärjatud ja küllap nii mõnegi tunnustus seisab veel ees. Siin riiulite vahel on lugejatel hea neid sirvida ja vaadata, mis neid kõnetaks ja mida ise lugeda tahaks.”

Luulekogudest on väljas näiteks Martin Lipu “Hilised õied”, mis seni oli käsikirjana Eesti Kirjandusmuuseumis hoiul. Selles on isamaalist ja vaimulikku luulet ning lembe- ja looduslüürikat, kokku ligi 400 luuletust aastatest 1910–1923. Teistest näitusel olevatest kogumikest on riiulitel näiteks Lauri Räpi kogumik “Lihtsate asjade tähtsus”, Vahur Afanasjevi “Tuulevaiksed aastad”, Jaan Kaplinski "Valitud luuletused", Henrik Visnapuu "Noorusluulet" ning Jaak Johansoni “Ööö-, päeva ja lauluraamat", mis luuletuste kõrval sisaldab ka joonistusi ning mõttekatkeid.

Uuematest proosateostest saab näituse külastaja sirvida teiste seas Tõnu Õnnepalu raamatuid "Viimane sõna" ja "Palk", aga ka David Vseviovi "Onu Moritza sõnaraamatut", Ivar Leimuse "Revali linna müntmeistrit", Tiina Laanemi "Öiseid hääli". Mõistagi on väljas ka möödunud aasta romaanivõistluse võidutööd - Loone Otsa “Armastus” ja Juta Kivimäe “Suur tuba”.

Lisaks on näitusel ka mitmed eelmisel aastal välja antud kordustrükid, nende hulgas on näiteks Tammsaare "Juudit", "Tõde ja õigus" IV ja V osa, Jaan Krossi "Mesmeri ring", Viivi Luige "Seitsmes rahukevad".

Eestis ilmunud proosa- ja luuleraamatute näitus on ülikooli raamatukogus avatud 10. jaanuarist 10. märtsini.

 

Lisateave:  
Marianne Tiik
Näituse koostaja

 

Jaga seda lehekülge