Ülikooli taasrajamisega 1802. aastal algas uus etapp Tartu ajaloos, olulised olid selle ilmingud ka linna välisilmes. Uus
institutsioon tõi kaasa ulatusliku ehitustegevuse. Klassitsistlik arhitektuur oli all-linnas hakanud maad võtma juba pärast 1775.
aasta suurt tulekahju, nüüd leidis see arhitekt Johann Wilhelm Krause käe all tee ülikoolile kuulunud Toomemäele. Linnast
vormus tõeline Emajõe Ateena, mille üle tundsid uhkust nii linnakodanikud ja mis leidis laialdast imetlust Tartu külaliste
poolt.
Ülikooli
taasavamise 20. aastapäevaks nägi ilmavalgust August Philipp Clara akvatintatehnikas
teostatud album ülikooli hoonete ja
Toomemäe vaadetega (Tähetorn, 1821), 25. aastapäeva puhul valmis 6-leheline akvatintasari August Matthias Hagenilt (Tartu
ülikooli kliinik ja raamatukogu, 1827–28). 1837. aastal andis Woldemar Krüger litodena
välja kuus Toomemäe vaadet
(Toomemägi; Tartu toomkiriku varemed).
Tuntuim Tartu vaadete looja oli kindlasti Georg Friedrich Schlater, kes alustas 1832.
aastal väikseformaadiliste
litovihikute väljaandmist. Lisaks ülikooli hoonete erinevatele vaadetele leidsid neis koha ka teised linna ehitussümbolid nagu
raekoda ja Suurturg, Kivisild, aga ka armastatud vaba aja veetmise paigad nagu botaanikaaed või vana Musse aed. 1852.
aastal alustatud sarja Das malerische Dorpat in fünfzig Ansichten... ("Maalilise Tartu viiskümmend vaadet...") loomine jäi pooleli, ilmus 15 lehte (Turuplats). 1857. aastal ostis Schlateri litokoja
Louis Höflinger, kes jätkas linna vaadete väljaandmist. Koostöös joonistaja Ed.
Ivansoniga ilmusid 1860. aastal tema
töökojast 20 vaatega Album von Dorpat und Umgebungen ("Tartu ja selle ümbruse album") ning 2 suureformaadilist koloreeritud Tartu vaadet.
Kohaliku saksa- ja eestikeelse ajakirjanduse illustratsioonidena jõudsid lugejani Tartu vaated August Hageni (Tartu
toomkiriku
varemed,
1835/49) ja Hermann Eduard Hartmanni (Teine sild Toomel, 1857; Tartu ülikooli kirik, 1860) puugravüüridena.
1885. aastal ilmus Tartu nimekaimalt realistlikult kunstnikult, Rudolf von zur Mühlenilt, 7-leheline
vihik Dorpater Skizzen ("Tartu skitsid") olmestseenidega
Tartu linna tänavatelt.
Aastal 1841 Tartust Kuressaarde suundunud Friedrich Sigismund Sternil valmis mitu litosarja uue
kodulinna vaadetega (Kuressaare
piiskopilinnus, 19. saj keskpaik).