Ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks nägi ilmavalgust August Philipp Clara akvatintatehnikas teostatud album ülikooli hoonete ja Toomemäe vaadetega (Tähetorn, 1821), 25. aastapäeva puhul valmis 6-leheline akvatintasari August Matthias Hagenilt (Tartu ülikooli kliinik ja raamatukogu, 1827–28). 1837. aastal andis Woldemar Krüger litodena välja kuus Toomemäe vaadet (Toomemägi; Tartu toomkiriku varemed).

Tuntuim Tartu vaadete looja oli kindlasti Georg Friedrich Schlater, kes alustas 1832. aastal väikseformaadiliste litovihikute väljaandmist. Lisaks ülikooli hoonete erinevatele vaadetele leidsid neis koha ka teised linna ehitussümbolid nagu raekoda ja Suurturg, Kivisild, aga ka armastatud vaba aja veetmise paigad nagu botaanikaaed või vana Musse aed. 1852. aastal alustatud sarja Das malerische Dorpat in fünfzig Ansichten... ("Maalilise Tartu viiskümmend vaadet...") loomine jäi pooleli, ilmus 15 lehte (Turuplats). 1857. aastal ostis Schlateri litokoja Louis Höflinger, kes jätkas linna vaadete väljaandmist. Koostöös joonistaja Ed. Ivansoniga ilmusid 1860. aastal tema töökojast 20 vaatega Album von Dorpat und Umgebungen ("Tartu ja selle ümbruse album") ning 2 suureformaadilist koloreeritud Tartu vaadet.

Kohaliku saksa- ja eestikeelse ajakirjanduse illustratsioonidena jõudsid lugejani Tartu vaated August Hageni (Tartu toomkiriku varemed, 1835/49) ja Hermann Eduard Hartmanni (Teine sild Toomel, 1857; Tartu ülikooli kirik, 1860) puugravüüridena. 1885. aastal ilmus Tartu nimekaimalt realistlikult kunstnikult, Rudolf von zur Mühlenilt, 7-leheline vihik Dorpater Skizzen ("Tartu skitsid") olmestseenidega Tartu linna tänavatelt.