WOLDEMAR FRIEDRICH KRÜGER (1808–1894)
Sündis Laiuse kihelkonnas Kaave mõisas aidamehe pojana. Aastast 1816 õppis Tartu 1. elementaarkoolis, seejärel  Raadi mõisas Karl Eduard von Lipharti seltsilisena. Tartu gümnaasiumi päevil 1824–27 sai kunstiõpetust A. Ph. Clara ja A. M. Hageni, aastast 1827 Tartu ülikooli filosoofiaüliõpilasena K. A. Senffi juures. 1830–35 täiendas end välismaal, peamiselt Münchenis, tundes huvi erinevate kunstitehnikate vastu. Tartusse naasnuna rajas oma litograafiatöökoja, mille müüs tugeva konkurentsi tõttu 1839 G. Fr. Schlaterile. Sai 1838 Peterburi kunstiakadeemialt kreiskooli ja gümnaasiumi joonistusõpetaja tunnistuse, 1845 vabakunstniku nimetuse. Reisis 1847 Hollandis ja Belgias. Töötas Tartu erinevates koolides joonistusõpetajana. 1856–91 (kinnitati 1858) oli Tartu ülikooli joonistuskooli õpetaja. 1857 sai akadeemiku nimetuse. Osales 1846–51 Raadi pühapäevaakadeemia tegevuses ja oli K. E. von Lipharti kunstivarade hooldaja ja korrastaja.

Kunstnikuna oli biidermeierliku realismi esindaja. Enne õpinguid välismaal osales mitmete teaduslike väljaannete illustreerimisel. Litograafias lõi Tartu õppejõudude ja üliõpilaste portreid ja Tartu vaateid (sh 6-lehelise sarja Toomemäe vaadetega), hiljem tegutses peamiselt portree- ja maastikumaalijana.

Vt e-kataloogi ESTER