Näitusega tähistatakse Tartu Ülikooli emeriitdotsent Jüri Jegorovi 90. sünnipäeva. Näitus on valminud TÜ õigusteaduskonna ja TÜ raamatukogu koostöös

Näitus tutvustab kreeka kultuuri uurimist ja kreeka keele õpetamist ning kasutamist peamiselt trükikunsti algusaegadest kuni 17. sajandini. Bütsantsi ja Lääne-Euroopa haritlaste teadus- ja luuleloomingu kõrval näeme ka Läänemeremaade humanitaaride püüdlusi õpetlastest koolipoisteni, eelkõige Tartu ülikoolis ja Tallinna gümnaasiumis. Tutvustatakse ka tänapäeva käsitlusi nn humanistide kreeka keele kohta.

Parun Alexander von Stieglitz (1814–1884) oli Venemaa finantsist ja filantroop. Ta oli esimene kuberner Venemaa Riigipangas, millest hiljem arenes tänapäevane Venemaa Föderatsiooni Keskpank. Stieglitzi isa oli Sankt-Peterburgi pankur parun Ludwig von Stieglitz. Ta õppis Tartu Ülikoolis ning astus seejärel riigiteenistusse Vene Keisririigi rahandusministeeriumi manufaktuurinõukogu liikmena. 1843. aastal päris Alexander isa varanduse, saades õukonnapankuriks. 1840.-50. aastatel müüs ta välismaal edukalt võlakirju, millega rahastati Sankt-Peterburgi-Moskva raudtee ehitust, Krimmi sõja ajal aga vahendas Venemaa välislaene. 1845. aastal omandas Stieglitz Narvas kõik Joala kalevivabrikud. 1846. aastal valiti ta Venemaa börsi nõukogu juhiks. Ta osales laialdaselt raudteede ehituses, mis ühendasid Venemaa suurlinnu Läänemere ranniku, Varssavi ja Musta merega. Eriliste ühiskondlike teenete eest pälvis ta 1854. aastal riiginõuniku, 1855. aastal aga tegeliku riiginõuniku aukraadi. 1860. aastal loobus Stieglitz pangandustegevusest ning astus tagasi börsinõukogu esimehe kohalt. 1862 sai ta salanõuniku, 1881 tegeliku salanõuniku aukraadi. Von Stieglitzi rahaga asutati 1876. aastal Aleksander II käsul nn Stieglitzi kunstikool.

Näitus on koostatud eesti tundud luuletajate 100. sünniaastapäevaks kajastades poeetidest abielupaari elu ja loomingut. Kersti Merilaas ja August Sang kuulusid Arbujate kirjandusrühmitusse, nad olid armastatud luuletajad ja viljakad tõlkijad. August Sanga puhul rõhutatakse tema olulisust eesti tõlkeluule arendajana, teda peeti koos Betti Alveriga selle aja Eesti parimateks luule tõlkijateks. Kersti Merilaasi iseloomustab eelkõige tema luule laulvus, mistõttu on ta loomingut väga palju viisistatud – näiteks „Põhjarannikut“ teab iga eestlane. Sanga ja Merilaasi loometee oli ajastumärgiline – sõjas hävis nende Tartu kodu koos pooleli olnud töödega. Sellele järgnes peavarju otsimine Pärnust sugulaste juurest; Pärnu kultuurielus osalemine; arbujatena Kirjanike Liidust väljaheitmine; elu pidevas Siberisse saatmise hirmus jne. See kõik jättis oma jälje nii tervisele kui ka loomingusse. Kersti Merilaasi ja August Sanga 100. sünniaastapäeva üritusi korraldasid 2013. aastal Tartus ajakirjad „Keel ja Kirjandus” ja „Looming” ning Tartu Ülikooli raamatukogu. Samal aastal koostas Kristina Pai näituse „August Sang ja Kersti Merilaas 100". Näituse kujundas Marika Tang.

The University of Tartu Library is the oldest and largest research library in Estonia. It also attracts the largest number of patrons. The present-day library is the heart of the university, combining time-honoured traditions with modern technology. The library holds 3.9 million stock units of books and other information media and receives 2000 visitors a day. The library's unique collections, which possess considerable historical and cultural value, include manuscripts of Immanuel Kant; Albrecht Dürer and Rembrandt prints; manuscripts of medieval chronicles of the history of Estonia and Livonia; original photos by William Henry Fox Talbot, the inventor and photographer who produced the first paper photo; the death mask of Alexander Pushkin, and so on. Books, manuscripts and photos are displayed in the library's exhibition halls, providing visitors with a sense of the university's research achievements.

Näitus on koostatud Raplamaalt pärit suurmehe Uku Masingu 100. sünniaastapäevaks. Virtuaalnäituse aluseks on 2009 kevadel Rapla Keskraamatukogus eksponeeritud materjalid Uku Masingu elust ja loomingust. Lisaks on näitusel kajastatud Masingu juubeliaastate 1999 ja 2009 üritusi Raplamaal.

Rein Sepp (1921-1995) on eestindanud rea skandinaavia, saksa ja inglise kultuuritekste, sh eeposed "Vanem Edda", "Noorem Edda", "Nibelungide laul" ja "Beowulf". Ta on kirjutanud luuletusi ja raamatuid.

Balti Eraseaduse saamislugu on vaadeldav erinevate diskursuste kontekstis - see on osa Vene impeeriumi seadusandlusest üldisest korrastamisest XIX sajandi I poolel, osa saksa õigusruumi toimimisest erinevate õiguskultuuride piiril ning muidugi ka osa Eesti ja Läti multukultuurse õigusajaloo kulgemisest. Seega on käesolev näitus vaid üks võimalikest lugudest. Kas see lugu on koostatud "konna" või "kure-"perspektiivist, jäägu vaataja enda kaaluda.

Oluline osa Karl Ernst von Baeri (1792-1876) isiklikust raamatukogust ja ta käsikirjapärandist kuulub Tartu Ülikoolile. Ülikooli raamatukogu ostis Baerilt aastatel 1869-1872 peamiselt Rossicat ja loodusteaduslikke raamatuid. Aastatel 1870-1877 ostis TÜ K. E. v. Baerilt ja tema pärijailt embrüoloogilise kirjanduse kogu, mida säilitati histoloogia õppetoolis. 1962. a. anti ülikooli raamatukogule üle Baeri käsikirjad ning 1999. a. säilinud osa Baeri embrüoloogilise kirjanduse kogust. Nimetatud kogu säilitatakse raamatukogus K. E. v. Baeri memoriaalkoguna ning see on kirjeldatud elektronkataloogis.

Eesti füüsiku Harald Kerese teadustöö sisuks oli Einsteini teooriate edasiarendus. Näitusel on välja pandud rikkalikult fotosid Harald Kerese eluteest, tema väitekirjad ja raamatud ning olulisemad artiklid üldrelatiivsus- ning gravitatsiooniteooria alalt. Akadeemik Keres käsitles teadust kui loomekultuuri osa, mida võib lugeda nii intervjuudest temaga kui ka tema üldkultuurilistest ja populaarteaduslikest esseedest. Akadeemik Harald Keres sündis 15. novembril 1912. a. Pärnus, kus omandas ka gümnaasiumihariduse. Õpingud Tartu Ülikooli Matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika erialal (1933-1936) ning töötamine Tartu Tähetornis viisid noore Kerese magistritöö „Kattumismuutlikkude dünaamika“ kaitsmiseni 1938. a. Sealsamas juhuslikult kätte sattunud relatiivsusteooriat käsitlevad raamatud inspireerisid Harald Kerest sedavõrd, et ta kaitses olude sunnil kaks doktoritööd ruumi ja aja relativistlikust teooriast (1942.a. ja 1947.a.) „Teadlasena on Harald Keres olnud looduse fundamentaalseaduste, eriti üldise relatiivsusteooria seaduste olemuse matemaatilis-füüsikaline lahkaja ja nende filosoofiline tõlgendaja. Sealjuures, olles mitmekülgne erudiit, märkab Harald Keres alati sügavamaid analoogiaid ja paralleele loodusteaduste, kunsti, humanitaaria ja ühiskonna nähtuste vahel“ (akad. Arved Sapar, 2009) Tartu Ülikoolis alustas Harald Keres abiõppejõuna 1938. a. ning jõudis professorikutseni 1954.a, töötades kaks pingelist aastat ka TRÜ teadusprorektorina (1958-1960). 1961. aastal valiti H. Keres TA akadeemikuks teoreetilise füüsika erialal ning Füüsika Instituudi mitmetel juhtivatel ametikohtadel töötades andis ta suure panuse gravitatsiooniteooria arengusse. Noorpõlvest peale oli H. Keres innukas flöödi- ja klaverimängija, lüües kaasa paljudes orkestrites. Tema algatusel loodi 50-ndate aastate keskel TRÜ sümfooniaorkester ning ta osales aktiivselt esimese üliõpilaslaulupeo korraldamisel Tartus 1956.a. Harald Keres kuulus üliõpilasseltsi Liivika (alates 1934. a.), kus sõprussidemed olid tugevad ka nõukogude perioodil, ning kaasalöömine seltsi tegevuses jätkus 90-ndatel. Ligi sajandipikkune sisukas elu kajastub Harald Kerese raamatus „Sajandi seiklused : väljavõtteid autobiograafiast“ (Ilmamaa, 2009) ning artiklid kosmilisest ja sotsiaalsest aegruumist on koondatud kogumikku „Ruum ja aeg“ (Ilmamaa, 2009). Näituse koostas TÜ raamatukogu sisukirjelduse osakonna juhataja Tiiu Tarkpea ning kujundas kunstnik Eve Valper.