Tartu Ülikool 1919–1940 läbi kaamerasilma

Alfred Sommer (1858-1939), anatoomia korraline professor; lugenud ka histoloogiat ja embrüoloogiat

Ernst Veinberg (1896-1946), anatoomia korraline professor; lugenud ka histoloogiat ja embrüoloogiat

Harry Kull (1886-1933), histoloogia ja embrüoloogia korraline professor

Eduard Aunap (1888-1955), histoloogia ja embrüoloogia adjunktprofessor; anatoomia prosektor

Alexander Lipschütz (1883-1980), füsioloogia ja füsioloogilise keemia korraline professor

Alfred Fleisch (1892-1973), füsioloogia ja füsioloogilise keemia korraline professor

Maks Tiitso (1900-1944), füsioloogia ja füsioloogilise keemia erakorraline professor

Siegfried Loewe (1884-1963), farmakoloogia korraline professor

Georg Barkan (1889-1945), farmakoloogia korraline professor

Georg Kingisepp (1898-1974), farmakoloogia adjunktprofessor

Elise Käer-Kingisepp (1901-1989), farmakoloogia dotsent

Alexander Ucke (1861-1945), üldise patoloogia ja patoloogilise anatoomia korraline professor; kohtuarstiteaduse korraline professor

Albert Valdes (1884-1971), üldise patoloogia ja patoloogilise anatoomia korraline professor; patoloogilise anatoomia prosektor

Ernst Fehrmann (1872-1947), hügieeni õppejõud

Aleksander Rammul (1875-1949), hügieeni korraline professor

Mihkel Kask (1903-1968), hügieeni dotsent

Siim Lind (1899-1984), hügieeni dotsent

Karl Schlossmann (1885-1969), bakterioloogia korraline professor

Ernst Masing (1879-1956), eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (fakulteedikliiniku) õppetooli korraline professor

Franz Grant (1896-1960), eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (fakulteedikliiniku) õppetooli adjunktprofessor

Voldemar Vadi (1891-1951), eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (hospitaalkliiniku) õppetooli korraline professor

Henrik Koppel (1863-1944), eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (sisehaiguste polikliiniku) õppetooli korraline professor; lugenud ka kõrva-, nina- ja kurguhaigusi; rektor 1920-1928

Feliks Lepp (1881-1973), eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (sisehaiguste polikliiniku) õppetooli dotsent

August Arrak (1891-1945), eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (sisehaiguste polikliiniku) õppetooli dotsent

Herbert Normann (1897-1961), eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (sisehaiguste polikliiniku) õppetooli adjunktprofessor; arstiteaduse ajaloo dotsent

Konstantin Konik (1873-1936), kirurgia korraline professor

Ulrich Karell (1892-1983), kirurgia erakorraline professor

Artur Linkberg (1899-1970), kirurgia adjunktprofessor

Rudolf Wanach (1862-1931), kirurgia korraline professor

Jaan Miländer (1866-1940), günekoloogia ja sünnitusabi korraline professor

Benno Ottow (1884-1975), günekoloogia ja sünnitusabi eradotsent

Reinhold Kleitsman (1892-1975), günekoloogia ja sünnitusabi professor

Aadu Lüüs (1878-1967), pediaatria korraline professor

Robert Sinka (1894-1970), pediaatria õppejõud

Ludvig Puusepp (1875-1942), neuroloogia korraline professor

Johannes Riives (1895-1971), neuroloogia titulaarprofessor

Maximilian Bresowsky (1877-1945), psühhiaatria korraline professor

Konstantin Lellep (1888-1958), psühhiaatria dotsent

Ernst Blessig (1859-1940), oftalmoloogia korraline professor

Oskar Kuriks (1887-?), oftalmoloogia dotsent

Jaan Uudelt (1881-1953), oftalmoloogia korraline professor

Siegfried Talvik (1878-1929), kohtuarstiteaduse korraline professor

Hans Madissoon (1887-1956), kohtuarstiteaduse eradotsent; eugeenika adjunktprofessor

Gerhard Rooks (1901-1975), kohtuarstiteaduse erakorraline professor

Aleksander Paldrok (1871-1944), dermatoloogia ja veneroloogia korraline professor

Peeter Hansen (1889-1950), dermatoloogia ja veneroloogia dotsent

Ernst Saareste (1892-1944), kõrva-, nina- ja kurguhaiguste korraline professor

Johannes Stamm (1881-1969), farmakognoosia korraline professor

Alma Tomingas (1900-1963), farmakognoosia dotsent

Henn Parts (1880-1946), farmatseutilise keemia korraline professor

Hugo Salasoo (1901-1991), farmatseutilise keemia dotsent

John Blumberg (1861-1932), ortopeedilise kirurgia dotsent

Bernhard Jürgens (1895-1969), ortopeedilise kirurgia erakorraline professor; lugenud ka ortopeediat ja ortopeedilist võimlemist

Valter Hiie (1902-1963), hambahaiguste adjunktprofessor

Nikolai Veiderpass (1887-1971), galeenilise farmaatsia ja apteegi-retseptuuri erakorraline professor; lugenud ka farmatseutilist keemiat

Hans Metsapa (1882-1935), farmaatsia dotsent

Jüri Haldre (1896-1949), röntgenoloogia dotsent

Aleksander Kalamees (1897-1987), eriainete õpetaja kehalise kasvatuse praktika alal

Ergo Rannaste (1892-1945), eriainete õpetaja kehalise kasvatuse praktika alal

Erna Döring (1900-?), eriainete õpetaja kehalise kasvatuse praktika alal

Richard Villems (1887-1940), anatoomia prosektor

Valter Pärtelpoeg (1900-1971), anatoomia prosektor

1. rida vasakult: Aleksander Paldrok, Alexander Ucke, Henrik Koppel, Karl Schlossmann, Konstantin Konik, Rudolf Wanach, Jaan Miländer, Ernst Blessig; 2. rida: Voldemar Vadi, Ergo Rannaste, John Blumberg, Harry Kull, Johannes Stamm, Aleksander Rammul, Georg Barkan, Konstantin Lellep; 3. rida: Maximilian Bresowsky, Alfred Fleisch, Ernst Masing, Nikolai Veiderpass, Ernst Veinberg, Albert Valdes, Hans Metsapa, Henn Parts; 4. rida: Bernhard Jürgens, Hans Madissoon, Aleksander Kalamees, Eduard Aunap, Ernst Saareste, August Arrak, Erna Döring, Peeter Hansen, Oskar Kuriks, Reinhold Kleitsman, Johannes Riives.

1. rida vasakult: Aleksander Paldrok, Aleksander Rammul, Aadu Lüüs, Voldemar Vadi, Karl Schlossmann, Ludvig Puusepp; 2. rida: Nikolai Veiderpass, Eduard Aunap, Bernhard Jürgens, Gerhard Rooks, Maximilian Bresowsky, Johannes Stamm, Ulrich Karell, Ernst Saareste, Henn Parts, Ernst Veinberg.

Taga paremal juhendajad prof. Johannes Stamm (vasakul) ja Hans Metsapa

2. reas paremalt 2. prof. Henn Parts; 3. reas vasakult 1. eradots. Nikolai Veiderpass

1. rida vasakult: Feliks Leesik, vanemõde Minna Metsamärt, prof. Konstantin Konik, Ulrich Karell, Valter Huik; 3. rida vasakult: tundmatu, õde Tatjana Bogovskaja, Valter Hiie

Vasakult: 1. Voldemar Üprus, 2. Ernst Raudam, 3. Johannes Riives, 4. Ludvig Puusepp, 5. Lydia Rivis, 6. Gleb Lindeberg-Lindvet

Herbert Normann 1. reas valges kitlis