Tartu Ülikool 1919–1940 läbi kaamerasilma

Jaan Jõgever (1860-1924), eesti keele korraline professor

Andrus Saareste (1892-1964), eesti keele korraline professor

Lauri Kettunen (1885-1963), läänemeresoome keelte korraline professor

Julius Mägiste (1900-1978), läänemeresoome keelte korraline professor

Mihkel Toomse (1905-1986), läänemeresoome keelte õppejõud

Julius Mark (1890-1959), Uurali keeleteaduse korraline professor

Alo Raun (1905-2004), Uurali keeleteaduse õppejõud

Johan Bergman (1864-1951), klassikalise, eriti ladina filoloogia korraline professor

Wilhelm Süss (1882-1969), klassikalise, eriti ladina filoloogia korraline professor

Konstantin Wilhelmson, klassikalise, eriti ladina filoloogia adjunktprofessor; kreeka keele lektor

Pärtel Haliste (1890-1944), klassikalise, eriti kreeka filoloogia professor; õpetanud ka ladina filoloogiat

Rudolf Gutmann (1868-1927), romaani filoloogia korraline professor

Wilhelm Wiget (1885-1934), germaani filoloogia korraline professor

Georg Sabler (1859-1935), germaani filoloogia eradotsent

Heinrich Mutschmann (1885-1955), inglise filoloogia korraline professor

Ants Oras (1900-1982), inglise filoloogia erakorraline professor

Leonhard Masing (1845-1936), slaavi filoloogia korraline professor

Villem Ernits (1891-1982), slaavi filoloogia dotsent

Sergei Stein (1882-1955), slaavi filoloogia eradotsent

Adolf Stender-Petersen (1893-1963), slaavi filoloogia korraline professor

Max Vasmer (1886-1962), indo-euroopa keeleteaduse korraline professor

Ernst Kieckers (1882-1938), indo-euroopa keeleteaduse korraline professor

Peeter Arumaa (1900-1982), indo-euroopa keeleteaduse erakorraline professor

Helge Kjellin (1885-1984), kunstiajaloo korraline professor

Sten Karling (1906-1987), kunstiajaloo korraline professor

Armin Tuulse (1907-1977), kunstiajaloo õppejõud

Gustav Suits (1883-1956), eesti ja üldise kirjanduse korraline professor

Johannes Semper (1892-1970), eesti ja üldise kirjanduse õppejõud

August Annist (1899-1972), eesti ja üldise kirjanduse dotsent

Walter Anderson (1885-1962), eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; pidanud loenguid ka romaani ja germaani filoloogia alal

Matthias Johann Eisen (1857-1934), eesti ja võrdleva rahvaluule isiklik professor

Oskar Loorits (1900-1961), eesti ja võrdleva rahvaluule dotsent

Elmar Päss (1901-1970), eesti ja võrdleva rahvaluule õppejõud

Aarne Miikael Tallgren (1885-1945), Eesti ja naabermaade muinasteaduse korraline professor

Birger Nerman (1888-1971), Eesti ja naabermaade muinasteaduse korraline professor

Harri Moora (1900-1968), Eesti ja naabermaade muinasteaduse korraline professor

Richard Indreko (1900-1961), muinasteaduse õppejõud

Hans Oldekop (1883-1924), üldajaloo professor

Alexander Pridik (1864-1936), üldajaloo professor; lugenud ka kunstiajalugu

Peeter Tarvel (1894-1953), üldajaloo korraline professor

Johannes Adamson (1883-1944), ajaloo metoodika õppejõud

Juhan Vasar (1905-1972), üldajaloo dotsent

Evald Blumfeldt (1902-1981), üldajaloo adjunktprofessor

Arno Rafael Cederberg (1885-1948), Eesti ja naabermaade ajaloo korraline professor

Hendrik Sepp (1888-1943), Eesti ja naabermaade ajaloo adjunktprofessor

Hans Kruus (1891-1976), Eesti ja naabermaade ajaloo korraline professor

Otto Liiv (1905-1942), Eesti ja naabermaade ajaloo dotsent

Peeter Põld (1878-1930), pedagoogika korraline professor; TÜ kuraator 1918-1925, TÜ rektori kohusetäitja 1. dets. 1919-13. veebr. 1920

Juhan Tork (1889-1980), pedagoogika õppejõud

Aleksander Elango (1902-2004), pedagoogika õppejõud

Kallistrat Žakov (1866-1926), filosoofia õppejõud

Walther Schmied-Kowarzik (1885-1958), filosoofia korraline professor

Konstantin Ramul (1879-1975), filosoofia korraline professor

Walter Freymann (1883-1960), filosoofia dotsent; vanade keelte lektor

Alfred Koort (1901-1956), pedagoogika ja filosoofia erakorraline professor

Ilmari Manninen (1894-1935), etnograafia dotsent

Ferdinand Linnus (1895-1942), etnograafia õppejõud

Eerik Laid (1904-1961), etnograafia õppejõud

Gustav Ränk (1902-1998), etnograafia adjunktprofessor

Ragnar Ljunggren, rootsi keele lektor

Erik Wilhelm Forsell (1897-1983), rootsi keele lektor

Olof Svenonius, rootsi keele lektor

Karl Allford Erikson (1902-1952), rootsi keele lektor

Nils-Herman Lindberg (1894-?), rootsi keele lektor; õpetanud ka ungari keelt

Per Wieselgren (1900-1989), rootsi keele ja kirjanduse professor

Indro Montanelli (1909-2001), itaalia keele ja kirjanduse õppejõud

Roberto Weiss (1908-?), itaalia keele ja kirjanduse õppejõud

Lucien Rudrauf (1890-1968), prantsuse keele, kirjanduse ja kultuuri professor; lugenud ka romaani filoloogiat ja kunstiajalugu

Lazar Gulkowitsch (1899-1941), juudi teaduse professor

Friedrich Puksoo (1890-1969), raamatukogunduse ja bibliograafia õppejõud, Tartu ülikooli raamatukogu direktor

Paul Ariste (1905-1990), foneetika õppejõud

Alfred Karindi (1901-1969), muusika õppejõud

Enn Võrk (1905-1962), muusika õppejõud

Richard Ritsing (1903-1994), muusika õppejõud

Valmar Adams (1899-1993), kõneoskuse õppejõud

Johannes Voldemar Veski (1873-1968), eesti keele lektor

Johannes Aavik (1880-1973), eesti keele lektor

Hilja Kettunen (1888-1981), soome keele lektor

Aino Suits (1884-1969), soome keele lektor

Paul Seeberg-Elverfeldt (1870-1938), vanade keelte lektor

Konstantin Wilhelmson, vanade keelte lektor

Ervin Roos (1908-1962), vanade keelte lektor

Siegfried Sylvestre Sivers, prantsuse keele lektor

Jenny Leidig (1863-1935), inglise keele lektor

John Earnshaw, inglise keele lektor

Willy Ernst Peters (1886-?), inglise keele lektor

Johannes Silvet (1895-1979), inglise keele lektor

Henry Charles Cecil Harris (1886-1940), inglise keele lektor

Friedrich Bettac (?-1929), saksa keele lektor

Kurt Schreinert (1901-1967), saksa keele lektor

Boriss Pravdin (1887-1960), vene keele lektor; õpetanud ka prantsuse keelt

Jozsef Györke (1906-1946), ungari keele lektor

Jerzy Kaplinski (1901-1943), poola keele lektor

I rida vasakult: Ernst Kieckers, Heinrich Mutschmann, Wilhelm Wiget, Walter Anderson, Konstantin Ramul, Aino Suits, Peeter Põld, Gustav Suits, Alexander Pridik; II rida: Julius Mark, Konstantin Wilhelmson, Andrus Saareste, Peeter Tarvel, Boris Pravdin, Adolf Stender-Petersen, August Sildnik, Paul Seeberg-Elverfeldt, Georg Sabler; III rida: August Annist, Walter Freymann, Hendrik Sepp, Wilhelm Süss, Johannes Adamson, Nils-Herman Lindberg, Friedrich Puksoo, Alfred Koort; IV rida: Johannes Voldemar Veski, Johannes Aavik, Oskar Loorits, Johannes Semper, Hans Kruus, Willy Ernst Peters, Elmar Päss, Lucien Rudrauf, Julius Mägiste

Vasakult 2. juhendaja Eduard Bakis

Vasakult 2. juhendaja Eduard Bakis

Ülemises kõnetoolis filosoofiateaduskonna dekaan Konstantin Ramul, laua ääres teaduskonna sekretär Peeter Tarvel

Ülemises kõnetoolis Julius Mark

Ülemises kõnetoolis Julius Mark

1. reas vasakult 2. Ervin Roos, 3. prof. Wilhelm Süss; 2. reas paremalt 3. Lalla Gross

Istuvad vasakult: Paula Palmeos, prof. Julius Mark, József Györke, Alma Hiitonen; seisavad vasakult: Marta Koppel, Béla Kálmán, Felix Oinas, Alo Raun, Helene Saabel, Erna Siirak

Presiidiumilaua taga istumas (vasakult) Alfred Koort, Andrus Saareste ja Julius Mägiste (seljaga); alumises kõnetoolis Paul Ariste, ülemises Julius Mark