Avatud juurdepääsuga teadusartikli avaldamine eeldab läbimõeldud valikuid, mis on seotud nii sobiva ajakirja kui ka avaldamisviisi, rahastajate nõuete ja juurdepääsuvõimalustega. Kuna võimalused ja reeglid on keerukad ja ajas muutuvad, tasub need aspektid läbi kaaluda juba enne käsikirja esitamist. Järgnev skeem aitab langetada teadlikumaid otsuseid sobiva avaldamisviisi ja ajakirja valikul, arvestades rahastajate nõudeid, ajakirjamudeleid ja juurdepääsutingimusi:

Image

Directory of Open Access Journals (DOAJ) - https://doaj.org

Directory of Open Access Repositories (Open DOAR) - https://opendoar.ac.uk/

Open Policy Finder - https://openpolicyfinder.jisc.ac.uk/

Open Research Europe - https://open-research-europe.ec.europa.eu/

Avatud juurdepääsuga artikli avaldamine ei ole alati tasuta. Kõrgeima mõjufaktoriga ajakirjades kaasnevad sageli suured avaldamistasud, mis on hind laia leviku ja akadeemilise prestiiži eest.

Teatud juhtudel kaetakse OA publitseerimise kulud nn ülemineku lepingu alusel (ik Transformative Agreement / Pay and Publish model), mis sõlmitakse teaduskirjastuse ja teadusasutuse vahel. Kirjastuste e-ajakirjade kollektsioonidele juurdepääsu laiendamisel lisatakse sel juhul lepingutesse avatud juurdepääsuga publitseerimise võimalus.

Eestis ostetakse juurdepääsu teadusandmebaasidele ühiselt ELNET konsortsiumi kaudu. Ülemineku lepingud on sõlmitud:

• Alates 2025. aastast on vastavalt lepingule kirjastusega American Chemical Society tasuta avatud juurdepääsuga publitseerimine TÜ teadlastele (vastutav autor) kõigis American Chemical Society e-ajakirjades;
• EIFL (Electronic Information for Libraries) rahvusvahelise konsortsiumi kaudu, kus erinevate teadusajakirjade (sh Brill, IWA Publishing, Taylor & Francis, World Scientific) avaldamistasude soodustingimused on leitavad nende veebilehel tabelina (nupp "Download");
• kirjastusega Cambridge University Press, mille alusel TÜ teadlased ei pea OA publitseerimise eest maksma;
• kirjastusega SAGE, kus on võimalik tasuta avaldada artikleid Sage Choice hübriidajakirjades. SAGE täielikult avatud juurdepääsuga ajakirjad (fully open access - Gold OA) pakuvad aga TÜ autoritele (corresponding author) 20% allahindlust;
• Taylor & Francis Open Select hübriidajakirjades on TÜ autoritele OA avaldamine tasuta. Kirjastuse süsteem pakub soodustust automaatselt, kuni 70 artikli aastane piirarv täitub. Vastutav autor tuvastatakse institutsionaalse kuuluvuse ja ametliku e-posti aadressi alusel ning artiklite piirarv on ühine mitmele ELNET konsortsiumi liikmele.
• Royal Society of Chemistry (RSC) hübriidajakirjades saavad TÜ autorid (kui vastutava autori rollis TÜ teadlane) igal aastal avaldada kuni 7 artiklit tasuta. Seda antakse avaldatava artikli autoritele automaatselt teada. Soodustuse kasutamiseks peab TÜ töötaja olema artikli vastutav autor (corresponding author). Et kirjastuse süsteem autori automaatselt tuvastaks, tuleb kindlasti kasutada ut.ee lõpuga e-posti aadressi.
• The Company of Biologists lepinguga saavad TÜ vastutavad autorid avaldada piiramatult artikleid viies ajakirjas (Development, Journal of Cell Science, Journal of Experimental Biology, Disease Models & Mechanisms, Biology Open) ilma avaldamistasudeta (APC).

Tartu Ülikooli arengufond toetab 100 000 euroga 2026. aastal kõrgetasemeliste avatud juurdepääsuga teaduspublikatsioonide avaldamist. Algatuse eesmärk on tõsta teadlaste teadlikkust turvalise avatud juurdepääsu eelistest, tutvustada raamatukogu tugiteenuseid ning julgustada tippteaduse vabalt kättesaadavaks tegemist.

Nõuded toetatavatele publikatsioonidele ja taotlejatele on järgmised:

Toetatavad publikatsioonid

1. Toetatav publikatsioon (edaspidi: publikatsioon) peab olema teadusartikkel ja vastama ETISe 1.1 klassifikaatori teadusartikli definitsioonile (Web of Science´i ja/või Scopuse publikatsioonid, mille tüüp on Article või Review).
2. Publikatsioon on väljaande poolse kinnituskirja alusel avaldamiseks vastu võetud perioodil 01.01.2026 – 31.12.2026. Publikatsioon võib olla varem retsenseerimisele esitatud, kuid väljaandja lõplik avaldamisotsus peab langema sellesse perioodi.
3. Peale väljaande kinnituskirja saamist peab publikatsiooni korrektselt ETISesse sisestama.
4. Publikatsioon peab olema avaldatud Q1 kategooria ajakirjas (2024. aasta ajakirja Web of Science¹ mõjutegur (inglise keeles journal impact factor, JIF) või Scopus² SCImago Journal Rank (SJR) põhjal).
5. Publikatsioon peab olema avaldatud kuldse avatud juurdepääsuga teadusajakirjas, mida indekseerib ka Directory of Open Access Journals (DOAJ)³.
6. Publikatsioon peab olema avaldatud CC-BY litsentsi alusel. Mõnel juhul võib olla aktsepteeritav ka muu litsents.
7. Avaldamise toestust saab taotleda ka Nature (0028-0836) ja Science (0036-8075) teadusajakirjades avaldatud publikatsioonidele, kui need vastavad toetatavate publikatsioonide nõuetele (punktid 1-4) ja taotleja vastab toetuse taotleja nõuetele.
8. Toetust ei saa taotleda publikatsioonidele, mis on avaldatud kirjastuse MDPI⁴ teadusajakirjades.

Toetuse taotlejad ja taotluse sisu

1. Toetust taotlev isik peab olema publikatsiooni juhtautor/vastutav autor (ingl corresponding author).
2. Toetust saavad taotleda;
   1. Tartu Ülikooli doktorandid
   2. Tartu Ülikooli lepingulised akadeemilised töötajad, kelle ametikoht on nooremteadur, nooremlektor, õpetaja (karjäärimudeli aste - R1)⁵
   3. Tartu Ülikooli lepingulised akadeemilised töötajad (R2-R4), kes ei ole taotlemise hetkel ühegi TA projekti vastutavad täitjad.

Toetuse tingimused

1. Iga taotleja saab toetust maksimaalselt kahe publikatsiooni avaldamiseks ühes aastas.
2. Toetus ühe publikatsiooni kohta on 50% avaldamise kuludest (APC).
3. Toetust makstakse ainult avaldamisega seotud kulude katteks (Article Processing Charge - APC). Lisakulud, nagu näiteks värvilised kujutised, kiirendatud avaldamine jne, toetuse alla ei kuulu.
4. Toetust saab taotleda alates hetkest, kui on olemas väljaande kinnituskiri, et publikatsioon on läbinud eelretsenseerimise ning on avaldamiseks vastu võetud.
5. Toetuse väljamakse toimub kuludokumendi alusel läbi Tartu Ülikooli dokumendihalduse infosüsteemi (DHIS) .
6. Toetuse saanud publikatsioonid esitatakse Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna teaduskommunikatsiooni nõunikule, et suurendada toetuse saanud publikatsioonide nähtavust läbi laiema kommunikatsiooni Novaatoris või teistes väljaannetes.
7. Toetuse saanud publikatsioonid lisatakse Tartu Ülikooli digiarhiivi ADA vastavalt avatud teaduse põhimõtetele, et tagada teadustöö tulemuste kättesaadavus ja pikaajaline säilitamine.

Taotlusvorm ja ajakava

Taotlus tuleb esitada taotlusvormil, mille saab alla laadida SIIT ja mille täitmise juhend on SIIN.

Taotlusvormile tuleb lisada väljaande kinnituskiri ning saata mõlemad dokumendid e-kirjaga aadressile [email protected]. Taotlust hinnatakse 3 tööpäeva jooksul ning otsus edastatakse taotleja e-posti aadressile.

Taotlusi saab esitada kuni eelarves jätkub vahendeid toetuse väljamaksete tegemiseks.

Toetust saavad publikatsioonid peavad olema kooskõlas Hea teadustavaga ning avaldatud vastavalt vastutustundliku rahvusvahelistumise meelespeale.

Hindamine

Taotluste vastavust toetuse tingimustele hindavad Tartu Ülikooli raamatukogu ja grandikeskuse töötajad. Vajadusel käib otsuse vaidlustamine läbi valdkonna teadusprodekaani ja teadusprorektori.

Viitamine toetusele

Toetust saanud publikatsiooni ETISe kirjele lisab ETISe administraator (andmeväli Kommentaar) viide toetuse kohta.

Juhendmaterjalid ja lisainfo

1. Web of Science ajakirjade ülevaade - https://jcr.clarivate.com
2. Scopuse ajakirjade ülevaade - https://www.scimagojr.com/journalrank.php
3. Directory of Open Access Journals (DOAJ) - https://doaj.org
4. https://en.wikipedia.org/wiki/MDPI#Controversies; Teaduskirjastamisnurjatused - Sirp
5. https://ut.ee/et/sisu/akadeemiliste-tootajate-karjaarimudel

Avatud teaduse edendamiseks on oluline mõista eri viise, kuidas muuta teadusartiklid kõigile kättesaadavaks. Avaldamismudelite tundmine aitab teadlasel teha valikuid, mis vastavad nii rahastajate nõuetele kui ka isiklikele eelistustele oma teadustöö levitamisel. Et uurimistulemusi saaks jagada võimalikult avatult, on välja kujunenud mitmed OA-publitseerimise mudelid, mis erinevad üksteisest ligipääsetavuse, rahastamisviisi ja õiguste haldamise poolest.

Image

1. OA ajakirjas publitseerimine (kuldne tee, Gold Open Access) ehk eelretsentseeritud artikkel tehakse koheselt kõigile tasuta kättesaadavaks avatud juurdepääsuga teadusajakirjas kirjastuse veebilehe kaudu. Sageli kaasneb sellega avaldamistasu (APC), kuid mitte alati. Enne publitseerimist tasub kindlasti kontrollida:

• kas valitud ajakiri on usaldusväärne ega kuulu röövkirjastajate hulka;
• kas APC tasumiseks on olemas rahalised vahendid või kas ülikoolil on kirjastusega OA-leping, mis võib kulud osaliselt või täielikult katta;
• millist kasutuslitsentsi ajakiri pakub ja kas see sobib teie vajadustega (nt Creative Commons);
• millised on rahastajate OA-nõuded (nt Euroopa Horisont) ning kas valitud ajakiri sobib nende täitmiseks.

Creative Commons litsentsid

Avatud juurdepääsuga avaldamisel kasutatakse laialdaselt Creative Commons (CC) litsentse. Need määravad täpselt, kuidas teised tohivad teadustööd jagada ja taaskasutada, tagades samal ajal autorile õiguse otsustada oma töö tingimuste üle.

Kõige sagedamini rakendatav litsents OA publitseerimisel on CC BY (Creative Commons Attribution). See lubab teost vabalt jagada ja kohandada – sealhulgas ärilisel eesmärgil –, eeldusel, et autorile on korrektselt viidatud. Tegemist on Euroopa Horisondi ja teiste rahvusvaheliste rahastajate eelistatud litsentsiga, mis tagab teadustulemuste maksimaalse leviku ja taaskasutuse.

Teised CC-litsentsid (nt CC BY-NC – mitteäriliseks kasutamiseks; CC BY-ND – ilma muutmisõiguseta) piiravad kasutusvõimalusi ning võivad olla vastuolus mõnede rahastajate või ajakirjade poliitikaga.

2. Isearhiveerimine (roheline tee, Green Open Access) ehk artikkel tehakse kättesaadavaks valitud digitaalarhiivis, kas:

• institutsionaalses (nt TÜ digiarhiiv ADA),
• valdkonnapõhises (nt Europe PubMed Central),
• multidistsiplinaarses (nt Zenodo).

Üldjuhul lubavad kommertskirjastused teadusartikli käsikirja paralleelselt ajakirjas avaldamisega ka ise arhiveerida – kas enne eelretsenseerimist (preprint) või pärast artikli aktsepteerimist. Seejuures tuleb kontrollida kirjastuse tingimusi ning arvestada võimaliku embargoperioodiga.

Kontrolli tingimusi:

• platvormil Jisc's open policy finder,
• kirjastuse veebilehel (nt Elsevier, Springer, Wiley jt).

3. Hübriidajakirjas publitseerimine (Hybride Open Access) ehk eelretsenseeritud artikkel avaldatakse tellimuspõhises teadusajakirjas, mis tehakse kohe vabalt kättesaadavaks, kui autor maksab avaldamistasu. See põhjustab topeltmaksustamise probleemi, kus teadusasutused maksavad nii ajakirjade tellimuse kui ka artiklite avaldamise eest. Kuigi makstud OA artiklid muutuvad avalikuks, jääb suur osa ajakirja sisust siiski maksumüüri taha, piirates teadmiste vaba levikut.

Selle mudeli puhul on oluline arvestada, et:

• APC võib ulatuda kuni 3000 euroni või enamgi;
• Euroopa Horisondi projektides hübriidajakirjade avaldamistasusid ei hüvitata;
• üleminekulepingud võimaldavad mõnikord soodustingimustel või tasuta OA avaldamist;
• üldjuhul on lubatud ka käsikirja paralleelarhiveerimine digiarhiivis.

Kontrolli publitseerimise võimalusi ja lepingutingimusi:

• raamatukogu või oma teadusosakonna vahendusel;
• platvormil Jisc's open policy finder

4. Teemantmudel (Diamond Open Access) ehk artikkel avaldatakse eelretsenseeritud OA ajakirjas või publitseerimisplatvormil, ilma et autor või lugeja peaks selle eest maksma. Kulusid katavad tavaliselt ülikoolid, teadusasutused, sihtasutused või rahvusvahelised koostöövõrgustikud. Teemantmudel toetab akadeemilist võrdsust, võimaldades ka projektirahastuseta teadlastel oma tööd avaldada, kuid selle mudeli kasutamine on veel arengufaasis.

Näiteid ja ressursse:

• Open Research Europe (ORE) kirjastamisplatvorm ELi programmide toetusesaajatele,
• OASPA Diamond OA Journal list,
• Action Plan for Diamond OA (Science Europe, cOAlition S, OPERAS jt),
• European Open Science Cloud (EOSC) toetab infrastruktuure, koostöövõrgustikke ja tööriistu, mis aitavad kaasa teemantmudeli kasvule Euroopas.

Rämpsajakirjad (inglise keeles predatory journals) on teadusmaailmas väljaanded, mis näivad olevat teaduslikud, kuid tegelikult ei järgi akadeemilisi standardeid. Nende peamised tunnused on:

• Puudulik või olematu eelretsenseerimine – artikleid avaldatakse ilma sisulise kvaliteedikontrollita.
• Äriline motivatsioon – keskenduvad autoritasude kogumisele, mitte teaduse edendamisele.
• Petlik esitus – võivad väita, et neil on kõrge mõjuindeks või tuntud toimetajad, kuigi see pole tõsi.
• Agressiivne värbamine – saadavad massiliselt kutseid artiklite avaldamiseks või konverentsidele osalemiseks.

Sellised ajakirjad kahjustavad teaduse usaldusväärsust, sest avaldavad kontrollimata või madala kvaliteediga töid.

Kuidas hoiduda rämpsajakirjadest?

1. Kontrolli ajakirja usaldusväärsust

Vaata, kas ajakiri on indekseeritud usaldusväärsetes andmebaasides (nt Web of Science, Scopus).

Kontrolli DOAJ (Directory of Open Access Journals) – seal on ainult kvaliteetsed avatud juurdepääsuga ajakirjad.

Kasuta https://thinkchecksubmit.org/ või Beall´s nimekirja

2. Uuri eelretsenseerimise protsessi

Legitiimne ajakiri kirjeldab selgelt, kuidas toimub eelretsenseerimine.

Kui lubatakse avaldamist „mõne päevaga“ ja „maksa kohe“, on see kahtlane.

3. Kontrolli toimetuskolleegiumi

Kas toimetajad on päriselt olemas ja seotud tunnustatud ülikoolidega?

Kui leiad tundmatud nimed või fiktiivseid profiile, on see ohumärk.

Ära karda kirjutada tuttavatele nimedele.

4. Vaata veebilehte kriitiliselt

Keelevead, ebamäärased lubadused ja agressiivne reklaam („Avalda kiiresti!“, „Maksa kohe!“ „Mõjufaktor 6,7!“ „Kõik maailma andmebaasid indekseerivad!“) viitavad rämpsajakirjale.

5. Küsi kolleegidelt või kasuta tööriistu

Think. Check. Submit. https://thinkchecksubmit.org/ – rahvusvaheline algatus, mis pakub kontrollnimekirja ajakirjade kvaliteedi hindamiseks.

Konsulteeri oma kolleegidega või teadusadministraatoriga raamatukogus või grandikeskuses.

6. Kui oled tahtmatult sattunud ohvriks, ära pelga suhelda

See ei ütle sinu kohta midagi halba, kui oled pettuse ohvriks langenud. Sarnaseid juhtumeid on ka varem olnud ja juhtub veel. Sinu kogemus või häirekell võib päästa järgmise teadlase samast olukorrast. Grandikeskuse ja raamatukogu töötajad on alati valmis nõustama ning pakkuma tuge, kuidas edasi tegutseda.

Euroopa Horisondi raamprogrammis kehtivad teaduspublikatsioonidele konkreetsed avatud juurdepääsu nõuded. Eesmärk on tagada, et maksumaksja rahastatud teadustulemused oleksid kõigile võimalikult laialdaselt ja koheselt kättesaadavad. Kuigi autorid saavad artikli avaldamiskohta vabalt valida, tuleb rahastaja nõuete täitmiseks ja kulude hüvitamiseks järgida kindlaid nõudeid.

Olulisemad nõuded:

• Kohene avatud juurdepääs: publikatsioon peab olema vabalt kättesaadav kohe avaldamise hetkest, embargoperiood ei ole lubatud.
• Isearhiveerimine: retsenseeritud käsikiri (Author Accepted Manuscript/AAM või Version of Record/VoR) tuleb säilitada usaldusväärses digitaalarhiivis.
• APC hüvitamine: on võimalik ainult siis, kui artikkel ilmub täielikult avatud juurdepääsuga ajakirjas (ingl Full OA). Ajakiri ei pea olema täielikult OA, kuid hübriidajakirjade eest makstud avaldamistasusid ei hüvitata.
• Autoriõigused: autor peab säilitama õigused ning publitseeritud versioon peab olema kättesaadav CC BY 4.0 litsentsi alusel. Monograafiate ja teiste pikkade tekstide puhul on lubatud ka CC BY-NC, BY-ND või BY-NC-ND. Kogumike peatükid hüvitamisele ei kuulu.
• Metaandmed ja viitamine: publikatsiooni metaandmetes peab olema märgitud projekti kood või akronüüm ning viide Euroopa Liidu rahastusele.

Lisainfo: Horizon Europe Programme Guide

Pivot-RP on üks suurimaid tasulisi rahastusvõimaluste andmebaase ning ülikooli liige pääseb sellele ligi oma ülikooli kasutajatunnuse ja parooliga. Pivot-RPs on ka hulk erinevaid rahastusvõimalusi, mis on seotud teadustulemuste levitamise ja avaldamisega. Allolev nimekiri on lühike ülevaade ja link View more details in Pivot-RP viib juba suurema hulga tulemusteni. Pivot-RP kasutamise kohta saab täpsemalt uurida TÜ siseveebist ja grandikeskusest.