Keiserliku Tartu Ülikooli raamatukogu 1802–1918
Tartu ülikooli raamatukogu sünnipäevaks peetakse 23. juunit (vkj 11. juunit) 1802, mil tehti esimene sissekanne laenutuspäevikusse. Selleks ajaks oli kogudes 4000 köidet, millele juba 1800. aastal oli aluse pannud Maria Aurora von Lestocqi raamatuannetus. 1806. aastal kolis raamatukogu Johann Wilhelm Krause kavandi järgi ümber ehitatud endise toomkiriku kooriosasse.
Raamatukogu esimese direktoriks sai professor Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852). Koostöös teiste professoritega kujundas ta välja kogude täiendamise põhimõtted, mis pole tänaseni oma tähtsust kaotanud – lähtuda tuleb õppe- ja teadustöö vajadustest; raamatuid tuleb hinnata nende teadusliku, mitte bibliofiilse väärtuse järgi; originaaltöid eelistada tõlgetele; mitte osta terveid raamatukogusid, vaid valida neist vajalik. Morgenstern pani aluse aastakümneid kestnud sidemed kindlate raamatukauplustega. Väärtuslikke vanemaid teoseid, maakaarte ja käsikirju lisandus ostudena oksjonitelt või annetusena saadud eraraamatukogudest (J. G. Herder, D. H. L. von Ompteda, I. J. von Essen, J. Fr. von Recke, F. Giese, G. von Bergmann jt).
1818. aastal sai raamatukogu Saksamaal asutatud ülikoolide väljaannete vahetusühingu Tauschverein der deutschen Universitätsschriften liikmeks. Sajandi lõpuks sõlmiti vahetussidemed teistegi Lääne-Euroopa, Jaapani ja USA ülikoolidega. Raamatute vahetus muutus eriti intensiivseks 1893. aastast, mil hakkasid ilmuma Tartu Ülikooli toimetised.
Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli raamatukogu 1919–1940
1919. aastal jätkas Tartu Ülikool rahvusülikoolina. 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahulepinguga sai raamatukogu tagasi esimese maailmasõja ajal Venemaale evakueeritud varad (üle 400 000 kd).
Riigi suurima ja olulisima raamatukoguna arvestati kogude täiendamisel mitte ainult ülikooli, vaid kogu riigi teadusinfo vajadusi. Süstemaatiliselt asuti koguma eestikeelseid ja Eestisse puutuvaid trükiseid. Mitmed olulised üleriigilised algatused (raamatukoguhoidjate kutseühingu loomine, raamatukogunduslik oskussõnavara, kataloogimisreeglid) lähtusid ülikooli raamatukogust. 1927. aastal alustati Tartu Ülikoolis kõrgema raamatukoguhariduse andmist. Ülikooli raamatukogu kujunes rahvuslikuks infokeskuseks, siin koostati sundeksemplari alusel 1924–1939 rahvusbibliograafiat “Eesti raamatute üldnimestik“.
Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogu 1940–1990
Esimese nõukogude okupatsiooniaasta jättis raamatukogu varad puutumata, vastu tuli aga võtta nõukogude võimu poolt likvideeritud teadusasutuste ja -seltside ning üliõpilasorganisatsioonide, samuti avalikest ja kooliraamatukogudest kõrvaldatud raamatud. Suurim muudatus oli sundorientatsioon nõukogude kirjanduse komplekteerimisele.
Sõjajärgsetel aastatel algas raamatukogu taandamine õpperaamatukoguks ning ideoloogiliselt “väära” kirjanduse massiline eraldamine erihoidu. Kogud ja kataloogisüsteem kujundati ümber lähtuvalt nõukogude raamatukogundusest. Kogude täiendamisel oli esikohal venekeelne teaduskirjandus. Ülikooli toimetiste ilmuma hakkamisega taastus rahvusvaheline publikatsioonivahetus, mis jäi 1990. aastate alguseni peamiseks väliskirjanduse hankimise allikaks. Õppetöö toetamiseks avati 1956. aastal endises ülikooli kirikus õpperaamatukogu 110-kohalise lugemissaaliga.
1958. aastal sai ülikooli raamatukogu teadusraamatukogu nimetuse. 1960. aastatel alustati süvitsi tööd haruldaste raamatute, käsikirjade ning kunstikoguga, kümnendi lõpul tõusis tähelepanu keskmesse infotöö. Töötulemuste ning -kogemuste tutvustamiseks avaldati trükiste sarju.
Veebruaris 1982 avati raamatukogu uus hoone W. Struve tänaval ja mitmel pool linnas paiknenud kogud said taas ühe katuse alla. 1987. aastal avati raamatukogus ülikooli esimene avalik arvutiklass.
Tartu Ülikooli raamatukogu 1991–
1990. aastatel algas kiire infotehnoloogiline areng. 1991. aastal tehti lugejatele kättesaadavaks esimesed andmebaasid, 1994. aastal raamatukogus välja töötatud Eesti esimene elektronkataloog INGRID. 1996. aastal liitus raamatukogu ühise infosüsteemi rakendamiseks ning andmebaaside loomiseks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga (ELNET Konsortsium).
Viimasel paaril aastakümnel on kogud olulisel määral täienenud just elektrooniliste materjalidega. Teadus- ja kultuurilooliste kogude vabalt veebis kättesaadavaks tegemiseks arendatakse digitaalkogusid. Ülikooli teadustöö tulemuste avaldamiseks ja arhiveerimiseks on loodud erinevad elektroonilised keskkonnad: TÜ digiarhiiv ADA, ajakirjade publitseerimiskeskkond OJS avatud juurdepääsuga teadusajakirjadele ning DataCite Eesti teadustöö käigus kogutud andmetele. Paremaks e-ressursside kasutamiseks pakub raamatukogu veebipõhiseid infopädevuse kursusi.
2003. aastal koostöös ülikooli üliõpilasesindusega alguse saanud ööraamatukogu traditsioon võimaldab talvisel ja kevadisel eksamisessioonil mitme nädala jooksul kasutada raamatukogu südaööni. Õpikeskkonna arendamisel on loodud mugavad rühmatööruumid ja avahoidla koos iseteeninduse võimalustega ning laiendatud avakogusid.
2009. aastast on ülikooli raamatukogu olnud avatud teaduse põhimõtete rakendamise eestvedajaks. Raamatukogu nõustab teadlasi teadusandmete haldamise, säilitamise ja publitseerimise osas ning haldab andmerepositooriumit DataDOI.
Raamatukogu on mitme rahvusvahelises organisatsiooni liige ning osaleb erinevates Euroopa Liidu projektides.
Raamatukogu on ka enam kui 200 aastat pärast selle asutamist endiselt tarkuse ja nooruse kohtumispaik!