Kogude kirjeldused

Ajalehtede kogu sisaldab eesti- ja võõrkeelseid ajalehti 17. sajandist tänapäevani. Kogu sisaldab ka Eestis ilmunud ajalehtede arhiiveksemplare. Jooksvad aastakäigud on kättesaadavad ajalehtede ja ajakirjade lugemissaalis.

Dissertatsioonide kogu sisaldab väitekirju, autoreferaate, magistritöid, auhinnatöid, diplomitöid, separaate ja muid teadustöid 16. sajandi algusest tänapäevani. Kogu sisaldab Eestis ilmunud trükiste arhiiveksemplare. Alates 2004. aastast on kõik Tartu Ülikoolis kaitstud dissertatsioonid kättesaadavad elektrooniliselt.

Kogu tähis on Diss. 

Eestikeelse trükise kogu sisaldab alates 1861. aastast ilmunud eestikeelseid raamatuid ja perioodikaväljaandeid. Alates 1997. aastast säilituseksemplaridena laekunud Eesti trükised kuuluvad eesti rahvusteavikute arhiivkogusse. 

Arhiivkogusse kuuluvad alates 1861. aastast Eestis ilmunud (olenemata keelest) ja eestikeelsed (olenemata ilmumiskohast) väljaanded. Arhiivkogu teavikuid saab kasutada siis, kui raamatukogus ei ole teisi laenutatavaid eksemplare. Teadustööks ja kunstiloomeks vajalike võrguväljaannete ja trükise algmaterjalide säilituseksemplaridega on vastavalt säilituseksemplari seadusele võimalik tutvuda autoriseeritud töökohtadel. 

Kogu tähis on ARH. 

Estica kogu sisaldab Eestis ilmunud võõrkeelset trükist, samuti võõrkeelset (põhiliselt saksa- ja venekeelset) kirjandust, mis käsitleb Eestit, endisi Balti kubermange, s.o Eesti-, Liivi- ja Kuramaad. Kogu täiendamise piiraasta on 1945. Kuni 1710. aastani ilmunud Estica trükised asuvad haruldaste raamatute kogus.

Kogu tähis on Est. 

Fotokogu rariteetsema osa moodustavad dagerrotüübid, mitmekülgse inglise teadlase, negatiiv-positiivmenetluse leiutaja William Henry Fox Talboti valmistatud paberfotod ja fotogravüürid 19. sajandi keskpaigast ning Tartu ülikooli botaanikaprofessori Edmund Russowi stereofotode kollektsioon 19. sajandi lõpust. Kogu põhiosa moodustavad Tartu ülikooli ajalugu ning eesti teadus- ja kultuurilugu kajastavad portreefotod, kohavaated ja kroonikavõtted. Fotosid leidub ka isikuarhiivides. Kogu suurus on üle 67 000 nimetuse, osa kogust on digiteeritud.

Haruldaste raamatute kogusse kuuluvad parema säilitamise, põhjalikuma kirjeldamise ja uurimistöö eesmärgil põhikogust eraldatud kuni 1700. aastani ilmunud varatrükised, kuni 1710. aastani ilmunud Estica trükised ja kuni 1860. aastani ilmunud eestikeelsed trükised. Samuti sisaldab kogu muid haruldasi ning hinnalisi raamatud: teadus- ja kirjandusklassika esitrükke, kultuuriloos ning ajaloos teedrajavaid teoseid, raamatu- ja köitekunsti silmapaistvaid näiteid, vähestes eksemplarides ilmunud või säilinud, samuti nimekatele isikutele kuulunud raamatuid, portreegravüüride albumeid jm.  

Kogus on säilitatud raamatukogu üldine paigutussüsteem, kohaviit algab märgisega R.
 

Heli- ja videosalvestiste kogu koosneb vinüülplaatidest (eri suuruses, ca 6900 nimetust), CD-dest (ca 25800 nimetust), DVD-dest (ca 2280 nimetust), videokassettidest (ca 400 nimetust), helikassettidest (ca 2200 nimetust). Alates 1997. aastast sundeksemplarina laekunud Eesti heli- ja videosalvestistest on moodustatud omaette arhiivkogu. 

Helisalvestiste kogus on esindatud kõik muusikavaldkonnad, sealhulgas eesti muusika ja eesti esitajatega salvestised. 

Videosalvestiste kogu sisaldab lisaks Eestis ilmunule ka välismaal ilmunud dokumentaal-, muusika- ja mängufilme. Filmi- ja heliarhiivis leidub TÜ multimeedia osakonnas salvestatud ülikooliga seotud materjale ning nii Tartu Ülikoolis kui ka Nõukogude Liidus loodud õppefilme, samuti unikaalseid annetusi näiteks Irmgard ja Bengt von zur Mühleni Tartu Ülikoolile 1999. aastal annetatud dokumentaalne filmimaterjal Eesti lähiajaloost.

Kaardikogu sisaldab kaarte ja atlaseid ilmumiskohast sõltumata. Kaarte leidub ka teistes kogudes: eestikeelse trükise kogus, võõrkeelse raamatu kogus, Estica kogus, Meteoroloogia Observatooriumi kogus. Rariteetsed kaardid asuvad haruldaste raamatute kogus.

Kunstikogu hinnatavaimaks osaks on 15.–19. saj Lääne-Euroopa ja baltisaksa graafika- ja joonistuste kogu (üle 10 800 teose), kus on esindatud sellised meistrid nagu Martin Schongauer, Albrecht Dürer, Lucas Cranach noorem, Lucas van Leyden, Marcantonio Raimondi, Rembrandt, William Hogarth, Adam Friedrich Oeser, Karl August Senff, Johann Wilhelm Krause jpt. Väikesearvulise maalikogu (82 teost) uhkuseks on saksa kunstniku Franz Gerhard von Kügelgeni viis portreemaali. Eksliibrisekogu (üle 4800) põhiosa moodustavad Ernst Jürgenson kollektsiooniga omandatud vene 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse raamatumärgid. Kaasajal täieneb eksliibrisekogu esmajoones Eesti kunstnike töödega. Kunstikogus kokku on üle 16 000 teose, osa kogust on digiteeritud.

Käsikirjakogus leidub Lääne-Euroopa ja idamaade koodekseid või käsikirjafragmente alates 8.–9. sajandist, ürikuid, Eesti- ja Liivimaa õigus- ja ajalooallikaid jm kultuuri- ja teadusloolisi manuskripte. Hulgaliselt on õpetlaste, literaatide, muusikute, riigitegelaste autograafe ja korrespondentsi alates 16. sajandist (Philipp Melanchthon, Immanuel Kant, Georg Philipp Telemann, Karl Morgenstern jpt). Suurema ja täieneva osa moodustavad Tartu ülikooli õppejõudude isikuarhiivid ja asutuste ning organisatsioonide arhiivifondid. Kogu suurus on ligi 42 000 säilikut, osa kogust on digiteeritud.

Pavel Aleksandrovi memoriaalkogu

Kindralleitnant Pavel Konstantinovitš Aleksandrovi (1808–1857) kogu saabus raamatukokku 1832. aastal. See koosneb kahest kollektsioonist: Peterburi TA presidendile Johann Albrecht Korffile kuulunud nn Suurest raamatukogust ja Marmorpalee raamatukogust, mille omanikuks oli krahv Grigori Orlov. Aleksandrov sai mõlemad kogud päranduseks oma isalt suurvürst Konstantin Pavlovitšilt. Enamiku raamatutest kinkis ta Helsingi ülikoolile, osa aga Tartu ülikoolile. Ligi 3000 köitest koosnev kogu sisaldab 16.–18. sajandi väljaandeid peamiselt kahest valdkonnast – õigusteaduse ja diplomaatia alalt –, aga ka ajaloost, filosoofiast ja poliitökonoomiast. 

Kogu tähis on Alxd.

Karl Ernst von Baeri memoriaalkogu

Tartu ülikool ostis kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baeri (1792–1876) embrüoloogiaalase kirjanduse kogu aastatel 1870–1877 ning see võeti 1881. aastal arvele võrdleva anatoomia instituudis. Umbes neljandik kogust läks kaotsi esimese maailmasõja ajal evakuatsiooni käigus, vanemaid ja väärtuslikumaid raamatuid ka hilisematel aastatel. Ligi 900 köitest koosnev kogu anti histoloogia õppetoolist raamatukogule üle 1999. aastal.

Kogu tähis on Baer.

Gustav Bergmanni memoriaalkogu

Ruhja pastori Gustav Bergmanni (1749–1814) kogu müüs 1837. a raamatukogule tema poeg. See sisaldab viit inkunaablit, piibli rariteetseid väljaandeid (sh esimesi rahvuskeelseid piibleid), palve- ja lauluraamatuid, katekismusi ja umbes 100 väitekirja. Koos meieisapalve polüglott-väljaannetega on kirjandust enam kui sajas keeles. Kogus on üle 700 köite ligi 1200 nimetusega.

Kogu tähis on Bergm.

Ferdinand Giese memoriaalkogu

Johann Emmanuel Ferdinand Giese (1781–1821) oli 1814–1821 Tartu ülikooli keemiaprofessor. 1821. aastal saadi pärandusena tema 1114-köiteline keemiakirjanduse kogu, mis sisaldab muu hulgas ka haruldasi alkeemiaalaseid töid. 

Kogu tähis on Giese.

Richard Hausmanni memoriaalkogu

Tartu ülikooli professor Richard Gustav Gotthard Hausmann (1842–1918) luges põhiliselt Baltikumi keskaja ajaloo, allikaõpetuse ja arheoloogia kursusi. See peegeldub ka tema raamatukogus, mis saabus 1918. aastal Justine von Seidlitzi vahendusel. Baltikumi ajaloo ja üldajaloo osakonnaks jaotatud kogus on enam kui 4000 köidet

Kogu tähis on Hsm.

Georg Igelströmi memoriaalkogu

Rootsi päritolu Liivimaa aadliku kindralleitnant krahv Georg Igelströmi (1810–1890) raamatukogu sisaldab teatmeteoseid, raamatuid sõjanduse alalt, kaarte-plaane, aga ka ajaloo- ja kunstiajalooraamatuid ja ilukirjandust. Kogu andis raamatukogule 1891. aastal üle tema vennapoeg, Eestimaa rüütelkonna sekretär Emil Igelström. Kogus on üle 500 köite.

Kogu tähis on Ig.

 

Friedrich Maximilian Klingeri memoriaalkogu

Saksa kirjaniku, hiljem Vene riigiteenistuses töötanud Tartu ülikooli esimese kuraatori (1803–1817) Friedrich Maximilian Klingeri (1752–1831) raamatukogu annetas tema lesk 1844. aastal. Ligi 5000 köitest koosnev kogu sisaldab peamiselt 17.–18. sajandi saksa, prantsuse ja inglise kirjandusklassikute teoseid, samuti rohkesti teatmekirjandust.

Kogu tähis on Kling.

Eerik Kumari memoriaalkogu

Eesti linnuteaduse ja looduskaitse alusepanija professor Eerik Kumari (1912–1984) kogu sisaldab ornitoloogia- ja looduskaitsealast kirjandust, erialaseid teatmeteoseid kogu maailmast ja kõiki Kumari eluajal maailmas koostatud punaseid raamatuid. Kogus on palju maailmakuulsate teadlaste ja kirjanike pühendustega teoseid. Kumari raamatukogu anti testamendi kohaselt raamatukogule üle 1985. aastal. Kogu suurus on 13 295 eksemplari, sh ligi 6000 separaati.

Kogu tähis on Kmr.

Karl Morgensterni memoriaalkogu

Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor, kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professor Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852) pärandas oma isikliku raamatukogu ülikoolile. See oma aja suurimaid erakogusid Tartus sisaldab kirjandust filoloogia, ajaloo ja filosoofia alalt, sh kreeka ja rooma klassikute teoseid, kreeka ja ladina keele grammatikaid ning sõnaraamatuid, teoseid arheoloogia ja numismaatika alalt, saksa, inglise, prantsuse, itaalia ja hispaania ilukirjandust, kunstigaleriide katalooge jne. Enam kui 11 000 köitest koosneva raamatukogu andis lesk Wilhelmine Morgenstern üle 1852. aasta lõpus.

Kogu tähis on Mrg.

Julius Mägiste memoriaalkogu

Julius Mägiste (1900–1978) oli eesti keeleteadlane, filoloogiadoktor, aastatel 1929–1944 Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor ja aastatel 1950–1967 Lundi Ülikooli soome-ugri keelte dotsent. 1989. aastal andsid tema raamatukogu üle professori Rootsis elavad lapsed. See sisaldab üldkeeleteaduslikku ja soome-ugri keelte alast kirjandust, võõrkeelset keeleteaduslikku perioodikat, Rootsis ja Kanadas väljaantud eestikeelset ilukirjandust. Kogu suurus on ligi 5500 eksemplari raamatuid ja dissertatsioone.

Kogu tähis on Mäg.

Aleksandr Neustrojevi memoriaalkogu

Tuntud vene bibliofiili ja bibliograafi Aleksandr Nikolajevitš Neustrojevi (1825–1902) kogu sisaldab kirjandust vene keele, kirjanduse ja ajaloo kohta (uurimused, kroonikad, seaduste kogud, biograafiad), aga ka kirikuloo, arheoloogia, etnograafia, numismaatika alalt. Rohkesti on teatmekirjandust (sõnaraamatud, bibliograafiad, raamatukogude ja raamatukaupluste kataloogid). Kogus on peamiselt 19. sajandi teises pooles välja antud vene raamatud, aga ka vanu kroonikaid. Pärast Neustrojevi surma annetasid tema poeg ja tütar ligi 3000 köidet sisaldava kogu 1904. aastal Tartu ülikooli raamatukogule.

Kogu tähis on Neust.

Voldemar Wadi memoriaalkogu

TÜ professori, meditsiinidoktor Voldemar Wadi (1891–1951) kogu sisaldab saksa- ja venekeelset meditsiinikirjandust. Kogu eripäraks on ligi paarisajaköiteline noodikogu. Kogu suurus on 1998 köidet.

Kogu tähis on Vadi.

Karl Weltmanni memoriaalkogu

Karl Weltmann (1878–1961) töötas 30 aastat Tartu Ülikooli raamatukogus, neist aastatel 1944–1949 direktorina. Kirgliku raamatuhuvilisena pühendas ta suure osa oma elust raamatute kollektsioneerimisele. Tema kogu sisaldab valdavalt ajalooraamatuid, põhiosa moodustab 19. sajandil ilmunud Baltimaid käsitlev saksakeelne kirjandus, kolmandik teostest on venekeelsed, eestikeelseid on 3%. Rikkalikult on teatmekirjandust, entsüklopeediaid ja sõnaraamatuid. Weltmanni tahte kohaselt anti pärast tema surma ülikooli raamatukogule üle nii raamatud kui ka umbes 120 000 kirjet sisaldav bibliograafiakartoteek. Kogu suurus on 5278 ühikut.

Kogu tähis on Wlt.

Meteoroloogia Observatooriumi kogu sisaldab eri maade meteoroloogia aastaraamatuid, tähtsamaid geofüüsika-alaseid ajakirju ja raamatuid ning hulgaliselt ilmavaatluse kaarte. 1876. aastal asutatud Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi meteoroloogia kabineti raamatukogu anti 1948. aastal üle teaduste akadeemiale ja selle täiendamine lõpetati. 1952. aastal deponeeriti see Tartu Ülikooli ja 1993. aastal anti ülikoolile ametlikult tagasi. Kogu suurus on 10 885 ühikut. 

Kogu tähis on Metobs.

Noodikogu moodustati 1958. aastal Tartu Akadeemilise Lauluühingu (Akademischer Gesangverein in Dorpat, 1857-1893) noodikogu baasil, millele liideti teistes kogudes paiknevad noodid. Kogu täieneb põhiliselt Eestis väljaantud nootide ning annetuste varal. Peale nootide põhikogu leidub nooditrükiseid (sh laulikud) ja -käsikirju veel võõrkeelse raamatu kogudes, Estica ja eestikeelse trükise kogus, memoriaalkogudes, isikuarhiivides ning käsikirjakogus. Alates 1997. aastast sundeksemplarina laekunud Eesti nooditrükistest on moodustatud omaette arhiivkogu. 

Kogu suurus on ligi 11 000.

Kogu tähis on No.

Pisitrükiste kogu sisaldab temaatilistesse mappidesse koondatud plakateid, loosungeid, kuulutusi, reklaamväljaandeid, laululehti, kutsekaarte, nimekaarte, ajalehelõigendeid jne. Kogu täiendatakse peamiselt Eestis ilmunud pisitrükiste säilituseksemplaride, ostude ja annetuste teel. Ülevaate pisitrükistest saab e-kataloogist ESTER kõige lihtsamini sõnaotsinguga “pisitrükised”.

Kogu tähis on PT.  

Rahvasteliidu väljaanded saabusid raamatukogusse aastail 1921–1940, mil Eesti Vabariik oli selle rahvusvahelise organisatsiooni liige. Alates 1950. aastatest paiknesid Rahvasteliidu väljaanded erihoiu osakonnas. 1980. aastal anti kirjandus üle põhikogusse, kus sellest moodustati omaette kogu. Kogu suurus on 3728 arvestusüksust.

Kogu tähis on LN.

Sisaldab ajakirju, teaduslike asutuste perioodilisi väljaandeid, nagu aastaraamatuid jm, sh Eestis ilmunud võõrkeelseid jätkväljaandeid. Kogu sisaldab ka maailma esimesi teadusajakirju Le journal des sçavants alates 1665. aastast ja Philosophical Transactions alates 1665. aastast.

Kogu tähis on Per. 

Sisaldab võõrkeelseid raamatuid olenemata ilmumiskohast, sh Eestis ilmunud trükiseid. Kogu on jaotatud temaatiliselt osakondadeks. Alates 2013. aastast kasutatakse formaadilis-järjenumbrilist paigutust.