Raamatukogu kolmandal korrusel saab vaadata Eesti Maaülikooli maastikuplaneerimise ja –kujundamise eriala tudengite loodud taluaedade arhitektuurseid makette. Tööde aluseks on Eesti 1920.-1930. aastate taluõue-, aia- ja hooviplaanid, mida üliõpilased omalt poolt täiendasid.
Idee kujutada meie esivanemate taluaedu makettidena saadi ühelt kooli külastanud Jaapani aiandusfirma omanikult, kes tundis huvi siinse rahvusliku aiakujundusstiili vastu. „Hakkasime mõtlema ja arutama, kas Eestil on oma enam kui saja-aasta pikkuse taluaiapraktika põhjal kujunenud välja oma rahvuslik taluaiamuster,“ rääkis Maaülikooli maastikukujunduse õppejõud Mari Nõmmela.
3D-s lahendused kinnitavad, et sadakond aastat tagasi omandasid meie kodutalude õued ja -aiad esivanemate töökogemuste põhjal nii planeeringuliselt kui aianduslikult iseloomulikud jooned, milles kajastusid mõisa-ajast laenatud eeskujude ka kõrval uued aiandusalased teadmised ja praktika. Iseseisvusajal välja kujunenud taluaiamuster ei olnud mitte ainult eestlase töökultuuri ilming. Iluaedade rajamine ja „rahva omapära ja majanduslike võimaluste seisukohalt“ korraldatud kodukaunistamise hoogtööd kinnitavad meie esivanemate püüdu kultuurse maakodu ja ilu järele.
Näituse „Eesti taluaia mustri otsingul“ autoriteks on Eesti Maaülikooli maastikuplaneerimise- ja kujundamise eriala üliõpilased Ralf Markus Heero, Maarja Sööt, Hannes Aava, Anett Aedla, Mirell Morozov, Merit Rammul, Katrina Rämmeld, Aleksandrina Spirina, Kreete Kitse ja Eva Margaret Videvik.
Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi sünnipäevale.