Näitus uuskreeka kirjandusest teeb tagasivaate Kreeka ajaloole ja kultuurile

Reedel, 27. augustil kell 16.00 avatakse TÜ raamatukogu fonoteegis näitus „Kummardus Kreekale. Uuskreeka kirjandus eesti keeles“ („Υπόκλιση στην Ελλάδα. Νεοελληνική λογοτεχνία στα εσθονικά“), millega tähistatakse 200 aasta möödumist Kreeka iseseisvussõja algusest. Näitusel on eksponeeritud reprod Kreeka iseseisvussõja teemalistest maalidest Ateena Rahvusgaleriis, ülevaade Kreeka ajaloost ja kirjandusest viimase 200 aasta jooksul, eesti keelde tõlgitud uuskreeka kirjandus ning ka kreeka keelde tõlgitud eesti kirjandus.

Kreeka iseseisvuspäeva 25. märtsi tähistamine toimus tänavu karmide piirangute tingimustes. Iseseisvussõja olustikku anti Kreekas paljuski edasi Ateena Rahvusgaleriis asuvate kunstnik Theodoros Vrizakise (1814/1819–1878) detailirohkete maalidega. Reproduktsioonid kunstniku tuntumatest taiestest „Väljatung Mesolongist“, „Lord Byroni vastuvõtt Mesolongis“ jne on väljas ka TÜ raamatukogu näitusel.

Kreeka iseseisvussõda oli tõukeks uuskreeka kirjanduse järjepidevale arengule. Kreeka rahvuspoeet Dionisios Solomos (1798–1857) pani 1823. aastal kirja „Hümni vabadusele“, mis oma 158 stroofiga on pikima tekstiga rahvushümn maailmas. 19. sajandil sündinud väljapaistvate Kreeka autorite hulka kuuluvad veel olümpiahümni autor Kostis Palamas (1859–1943), Aleksandrias elanud poeet Konstantinos Kavafis (1863–1933) ning kreetalasest kirjanik Nikos Kazantzakis (1883–1957).

Uuskreeka kirjanduses on nii proosas kui luules väga oluline 1930. aastal loometegevust alustanud põlvkond. Sellesse generatsiooni kuuluvad ka kaks kreeklasest Nobeli kirjandusauhinna laureaati Jorgos Seferis (1900–1971) ja Odisseas Elitis (1911–1996).

Uuskreeka kirjanduse arengut pärssis pikalt diglossia, kasutusel olid ametlik keel katharevusa ja rahvakeel dimotiki. Kirjanikud kaldusid eelistama viimast, kuid riiklikul tasandil lõpetati ebapopulaarse katharevusa kasutamine alles 1976. aastal pärast mustade kolonelide diktatuuri (1967–1974) lõppu.

Eesti keelde hakati uuskreeka kirjandust tõlkima 1960. aastatel. Väljapaistvaim tõlkija on olnud Kalle Kasemaa, kelle sulest on raamatuina ilmunud 13 vahendust uuskreeka autoritelt.

Näituse „Kummardus Kreekale. Uuskreeka kirjandus eesti keeles“ avamisel esinevad sõnavõttudega Kreeka suursaadik Eestis Emmanuil Apostolakis, TÜ raamatukogu direktor Krista Aru ning TÜ usuteaduskonna emeriitprofessor Kalle Kasemaa. Videopöördumisega esineb Kreeka Välisministeeriumi väliskreeklaste ja avaliku diplomaatia peasekretär hr. John Chrysoulakis.

Väljapaneku koostas Kaarina Rein ja kujundas Eve Valper. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini.

Näituse korraldamist toetas Kreeka suursaatkond Tallinnas.