Väljapanek tutvustab tänavu tõlkeauhinnale kandideerivaid teoseid

Emakeelepäevaks valmis raamatukogus väljapanek selle aasta ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlkeauhinnale esitatud teostest. Võitjad kuulutatakse välja 14. märtsil.

Ilukirjanduse tõlkeauhinna puhul arvestatakse peale teose tõlke kvaliteedi ka tõlgitud teose tähtsust ning tõlkija varasemaid saavutusi. Tänavu on nominentide seas Kristjan Haljaku tõlge Comte de Lautréamonti teosest „Maldorori laulud“, Triin Laidoner tõlge vanaislandikeelsest raamatust „Kolm islandlaste saagat: Gísli, Glúmr ja Bárðr“, Anne Lille Sophoklese „Antigone“ tõlge vanakreeka keelest, Erle Nõmme tõlked vene keelest: Andrei Belõi, „Peterburi“; Dmitri Merežkovski, „Jumalate surm. Julianus Usutaganeja“, Paul-Eerik Rummo tõlge James Joyce’i ingliskeelsest teosest „Ulysses“ ning Kail Öhreni prantsuse keelest tõlgitud Samuel Becketi „Esimene armastus. Novellid ja tühijutud“

Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse parimale eelmise kalendriaasta jooksul eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose tõlkijale. Mõttekirjandusteos on omaette trükisena ilmunud mitteilukirjandusteos, millel on selge filosoofiline, esseistlik, dokumentaalne või teaduslik väärtus. Sel aastal valitakse võitja järgmiste tõlgete seast: Danutė Sirijos Giraitė tõlked leedu keelde: Mats Traat, „Kogutud Harala elulood“; Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“; Cornelius Hasselblatti tõlked saksa keelde: Mart Kivastik, „Sure, Poisu!“, Meelis Friedenthal, „Mesilased“, Indrek Hargla, „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“ ning Lilli Luugi, „Poisid lumes“; Daniele Monticelli koostatud ja itaalia keelde tõlgitud Doris Kareva kakskeelne luulekogu „Und nägin maailmast“; Maximilian Murmanni tõlge saksa keelde Tauno Vahteri „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“; Anja Salokanneli soome keelde tõlgitud Leelo Tungla „Seltsimees lapse“ II ja III osa ning Boris Vidovići horvaadi keelde tõlgitud Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu“.

Näituse on koostanud Agnes Kivi ja see jääb üles 14. aprillini.