Raamatukogus on avatud kaks Setomaad tutvustavat näitust

Raamatukogu kolmandal korrusel asuva teise lugemissaali ees saab vaadata väljapanekut „100 aastate setode perekonnanimesid“ ja söögitoas „Elise Aun. Unustatud neiu Setomaalt?“. Neist esimene tutvustab seto nimede saamislugu ja teine luuletaja Elise Rosalie Auna elu ning loomingut.

Näitus „100 aastat setode perekonnanimesid“ annab vaatajale ülevaate setode eriomasest nimetraditsioonist enne ja pärast perenimede saamist 1921. aastal. Suurelt Setomaal kaardilt saab teada, millised on Setomaal võetud eestipärased nimed. Nende hulgas on eraldi esile tõstetud ka Setomaale ainuomased perekonnanimed, mida kuskil mujal Eestis pole (Pius, Võhumõõk, Käokuld jt).

Teine väljapanek annab võimaluse rännata ajas 19. sajandi lõpu Setomaale, rääkides Saatse nulgas Ulitina külas oma nooruspõlve veetnud Eesti luuletaja Elise Rosalie Auna (15.06.1863-02.06.1932 ) eluloo. Aun debüteeris Eesti luulemaailmas samal ajal Anna Haavaga, kuid on tänaseks pigem unustusehõlma vajunud kirjanik-luuletaja. Oma loomingus on Elise Aun kajastanud nii Setomaa eluolu 19. sajandi teises pooles kui ka kirjeldanud kohaliku looduse omapära. Ta luuletas, kogus lugusid setode elust, tegeles proosa ja luule tõlkimisega. Muuhulgas kirjutas ka ise proosat, avaldades kirjeldusi Setomaast ja setode elust ajalehes Postimehes. Lisaks tegi Elise Rosalie Aun koostööd ka rahvaluulekoguja Jakob Hurdaga.

Setomaad tutvustavad näitused on avatud 27. aprillini.