Humgraeca

 

Huvi vanakreeka ajaloo ja kreeka keele õppimise vastu sai Läänemere piirkonnas alguse 16. sajandil. Rootsi suurriigis omandas kreeka keel erilise rolli kultuuris ja haridussüsteemis, toeks luterlik reformatsioon ning Philipp Melanchthoni põhimõtteist lähtuv hariduse ümberkorraldamine. Kreeka keeles lugemine ja kirjutamine oli tähtsal kohal koolide ja ülikoolide õppekavades. Järgides Kesk- ja Lõuna-Euroopa eeskuju, hakkasid haritlased looma ja avaldama kirjandust vanakreeka keele taaselustatud variandis, mida nimetatakse humanistide kreeka keeleks. Sellises rahvusvahelises keeles kirjutades väljendasid ja edastasid õpetlased oma ideid haritlaste kogukonnale terves piirkonnas. Helleno-Nordica kavatseb uurida kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike seoste võrgustikku, mida ühendab üks idee: taaselustada muistne keel ja kasutada uues vormis selle kultuuri. Helleno-Nordica nelja alaprojekti eesmärk on avastada senitundmatut uurimisainest ning avada uusi teid mõistmaks ajaloolise Kreeka ja tema keele rolli Euroopa kultuuriloos ning eriti Rootsi suurriigis. Põhiline eesmärk on näidata kreeka mineviku ja humanistide kreeka keele kasutuse keskset rolli ühtsete lähenemiste kujundamisel hariduse ja teaduse valdkonnis varauusaja läänemeremaades. Olenemata Läänemeremaade erinevast saatusest 19. ja 20. sajandil on need ühised juured ka tänapäeval olulised. Tartu vastutab kahe alaprojekti eest: 1) HUG-andmebaasi loomine, see on Rootsi suurriigi aja humanistide kreeka käsikirjade ja trükiste bio-bibliograafiaga laiendatud tekstiandmebaas. Koostöös teiste tiimidega (Lundi juhtimisel) osaleb Tartu lisaks ka andmeotsingus, vastutades eelkõige uurimistöö eest Läänemere idakaldail. 2) Alaprojekt: "Antiikautorid kaasaja lugejat kõnetamas: Kreeka humanism Läänemere idakaldail" keskendub Eesti ja Läti aladel loodud (või neile suunatud) humanistide kreeka keeles loodud tekstidele, uurides nende tekke faktoreid Kesk-Euroopas žanriloolisest aspektist ja tuvastades saksa, rootsi, protestantismi ja katoliikluse segamõju mustreid. Alaprojekti täiendav raskuspunkt on vanakreeka kultuuri kasutamisel Eesti ja Läti ala ülikoolidispuutides.

 

Projekt „Humanistide kreeka keel varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal – sild Euroopa minevikku ja kaasaega“ on pühendatud humanistlikus kreeka keeles tekstidele, kirjanduslikule ja teadusloomingule, mis on loodud atikiseerivas kreeka keeles mitte-kreeka päritolu õpetlaste, tudengide ja literaatide poolt varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal (1550-1720), fookusega Tallinnal (Reval), Tartul (Dorpat) ja Pärnul (Pernau); Riiat ja Jelgava (Miitavi) käsitletakse osana kultuurivõrgustikust (inimestevaheliste suhete ning teadus- ja kultuurivahetuse puhul). Projekti eesmärk on luua teemale pühendatud uurimisrühm teadlaste ja raamtukogude koostöös, kinnistada uurimisvaldkonna positsiooni varauusaja ühiskonna ja kultuuri uurimise kontekstis, inventariseerida kõik humanistlikus kreeka keeles tekstid, mis on loodud varauusajal tänapäeva Eesti aladel, või on sellega seotud ning avaldada need laiemale publikule koos kommentaaridega, mis avavad nende rolli varauusaegses ühiskonnas.