Kogude kirjeldused

 

Ajalehtede kogu

Ajalehtede kogu sisaldab eesti- ja võõrkeelseid ajalehti 17. sajandist tänapäevani. Kogu sisaldab Eestis ilmunud ajalehtede arhiiveksemplari. Rariteetsed ajalehed on käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. Tänapäevased võõrkeelsed ajalehed saadetakse viie aasta möödudes säilitamiseks Eesti Hoiuraamatukokku. Jooksvad aastakäigud on kättesaadavad meediasaalis.

Eesti rahvusteaviku arhiivkogu

Arhiivkogusse kuuluvad eestikeelsed ja Eestis ilmunud trükised ning Eestit käsitlevad või Eesti kohta informatsiooni sisaldavad võõrkeelsed väljaanded (valikuliselt). Arhiivkogu teavikuid saab kasutada ainult siis, kui raamatukogus ei ole teisi laenutatavaid eksemplare. Tellitud trükis tuuakse kasutamiseks Rara saali. Teadustööks ja kunstiloomeks vajalikke võrguväljaannete sundeksemplare on vastavalt Sundeksemplari seadusele võimalik kasutada autoriseeritud töökoha kaudu Rara saalis. Kogu tähis on ARH.

Dissertatsioonide kogu

Dissertatsioonide kogu sisaldab väitekirju, autoreferaate, magistritöid, auhinnatöid, diplomitöid, separaate ja muid teadustöid 16. sajandi algusest tänapäevani. Kogu sisaldab Eestis ilmunud trükiste arhiiveksemplare. Alates 2004. aastast on kõik Tartu Ülikooli ja mitmete välismaiste ülikoolide dissertatsioonid kättesaadavad elektrooniliselt. Jooksvalt digiteeritakse Tartu Ülikooli varasemaid dissertatsioone. Füüsilise dissertatsioonide kogu suurus on üle 53 500 eksemplari, kogu tähis on DISS.

Eestikeelse trükise kogu

Eestikeelse trükise kogu sisaldab eestikeelseid raamatuid ja perioodikaväljaandeid 1632. aastast kuni kaasajani. Enne 1860. aastat ilmunud ja hilisemate aastate haruldused paiknevad käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna kogudes. Esimesed eestikeelsed raamatud omandati juba 1812. aastal. Omaette kogu – Eesti osakond, mis algselt koosnes kahest osast: eestikeelsed trükised ja Estica (Baltimaade kohta käiv võõrkeelne kirjandus) – moodustati 1919. aastal. Eraldiseisev eestikeelse kirjanduse kogu loodi 1920. aastatel. Alates 1997. aastast sundeksemplarina laekunud Eesti trükised kuuluvad arhiivkogusse. Osa kogust on digiteeritud.

Estica kogu

Estica kogu sisaldab Eestis ilmunud võõrkeelset trükist, samuti võõrkeelset (põhiliselt saksa- ja venekeelset) kirjandust, mis käsitleb Eestit, endisi Balti kubermange, s.o. Eesti-, Liivi- ja Kuramaad. Kogu täiendamise aastapiir on aasta 1945. Enne 1710. aastat ilmunud trükised asuvad käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. Kogu tähis on EST.

Fotokogu

Hoidlate remondi tõttu ei ole fotokogu kättesaadav. Vabandame!
Fotokogu rariteetsema osa moodustavad dagerrotüübid; mitmekülgse inglise teadlase, negatiiv-positiivmenetluse leiutaja W. H. F. Talboti valmistatud paberfotod (1840-ndad) ja fotogravüürid (1852–1865) ning Tartu Ülikooli botaanikaprofessori Edmund Russowi stereofotode kollektsioon 19. sajandi lõpust. Kogu põhiosa moodustavad Tartu Ülikooli ajalugu ning eesti teadus- ja kultuurilugu kajastavad portreefotod, koha- ja kroonikavõtted. Fotosid on ka isikuarhiivides. Kogu suurus on umbes 79 000 eksemplari, osa kogust on digiteeritud.

Vaata näiteid fotokogust.

Digikoopia tellimisvorm

Haruldaste raamatute kogu

Hoidlate remondi tõttu ei ole haruldaste raamatute kogu kättesaadav. Vabandame!
Haruldaste raamatute kogusse kuuluvad üldhoiust parema säilitamise, põhjalikuma kirjeldamise ja uurimistöö eesmärgil eraldatud varatrükised, samuti muud haruldased ning hinnalised raamatud. Kogus on säilitatud raamatukogu üldine paigutussüsteem. Rariteedid peegelduvad vastavates üldkataloogides, osakonna erikataloogides ja trükikataloogides. Kohaviit algab rariteetide kogu märgisega R.

Varatükiste seas on 48 inkunaablit, üle 2 000 Lääne-Euroopa 16. sajandi raamatu, 50 kirillitsatrükist 16.-18. sajandist ja ligi 800 18. sajandi vene ilmaliku trüki raamatut. Eesti keelseid varatrükiseid (ilm. kuni 1860) on üle 500 nimetuse. Rariteetide kogus on ligi 300 Eesti- ja Liivimaal 16.-17. sajandil ilmunud võõrkeelset raamatut, nende seas üle 60 nimetuse rootsiaegse Tartu ülikooli trükikoja trükiseid, samuti asub siin 1802. a. taasavatud Tartu ülikooli esimese trükkali M. G. Grenziuse trüki- ja kirjastustoodang. Kogus leidub üle 100 soome vanaraamatu jt. rahvaste varatrükiseid.

Muude haruldaste ja hinnaliste trükiste seas on teadus- ja kirjandusklassika esitrükke, kultuuriloos ning ajaloos teedrajavaid teoseid, raamatu- ja köitekunsti silmapaistvaid näiteid, vähestes eksemplarides ilmunud või säilinud, samuti nimekatele isikutele kuulunud raamatuid, vanu portreegravüüride albumeid jm. Osakonnas on hoiul ka Gustav Bergmanni memoriaalkogu ja Pavel Aleksandrovi memoriaalkogu ning viis erikollektsiooni:

  • elseviiride kollektsioon sisaldab 241 heatasemelist trükist aastaist 1590-1710, mis pärinevad hollandi trükkalite ja kirjastajate Elzevieride töökodadest Leidenis ja Amsterdamis.
  • Liivimaa krahvinna Maria Aurora von Lestocqi raamatuannetus, mis 1800. a. pani aluse rajatava Tartu ülikooli raamatukogule. Enam kui kolmest ja poolest sajast köitest koosnenud kinkekogu (millest tänaseks paarkümmend leidmata) moodustasid väheste eranditega peamiselt saksakeelsed 18. sajandi trükised - maateaduslikud ja ajalooalased teosed, valgustuslik ilukirjandus ning usuline kirjandus.
  • raamatud saksa kirjaniku ja valgustaja Johann Gottfried Herderi raamatukogust. Herderi kogu oksjonilt 1805. aastal ostetud 500 raamatust jõudis Tartu ülikooli raamatukogusse transportlaeva huku tõttu vaid 170 köidet. Raamatukogus hajutatud kogust on tänapäevaks suudetud leida sadakond raamatut - 16.-18. sajandi ajalooalased, kirjanduslikud ja filosoofilised teosed, nende seas rohkesti itaalia väljaandeid.
  • rootsiaegse Tartu ülikooli trükikoja (tegutses 1632-1710) trükiste koopiate kogu. Sisaldab kserokoopiaid (enam kui 1200 nim.) Tartu varastest akadeemilistest (kõned, disputatsioonid, programmid jm.), juhu- ja muudest trükistest. Originaalide puudumise tõttu on koopiad hangitud paljudest kodu- ja välismaa raamatukogudest ja arhiividest.
  • raamatud Liivimaa valgustaja, Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeli raamatukogust. Aastatel 1804-1822 ostis Tartu ülikooli raamatukogu Hupelilt ja tema pärijatelt 59 nimetust mitmesuguseid trükiseid, millest enamikku oli võimalik ostudokumentide ja muude raamatukogunduslike tunnuste põhjal kindlaks teha.

Harulduste ja vanatrükise ning erilaadsete teavikute kopeerimine. Eeskiri

Digikoopia tellimisvorm

Heli- ja videosalvestiste kogu

Heli- ja videosalvestiste kogu sisaldab heli- ja videosalvestisi ehk auviseid (CD-d, DVD-d, videokassetid, helikassetid, heliplaadid). Alates 1997. aastast sundeksemplarina laekunud Eesti auvistest on moodustatud omaette arhiivkogu. Helisalvestiste kogus on esindatud kõik muusikavaldkonnad, sealhulgas eesti muusika ja eesti esitajatega salvestised. Videosalvestiste kogu sisaldab lisaks Eestis ilmunule ka välismaal ilmunud dokumentaal-, muusika- ja mängufilme. Filmi- ja heliarhiivis leidub TÜ multimeedia osakonnas salvestatud ülikooliga seotud materjale ning nii Tartu Ülikoolis kui ka Nõukogude Liidus loodud õppefilme, samuti unikaalseid annetusi näiteks Irmgard ja Bengt von zur Mühleni Tartu Ülikoolile 1999. aastal annetatud dokumentaalne filmimaterjal Eesti lähiajaloost. Kogu suurus on 40 320 eksemplari.

Hp C - heliplaat suures formaadis (ca 4950 nimetust)
Hp A - heliplaat väikeses formaadis (ca 440 nimetust)
Hp B - heliplaat keskmises formaadis (ca 130 nimetust)
Hk - helikassett (ca 1000 nimetust)
CD - laserplaat (ca 15000 nimetust)
CDA - Eesti CD-de arhiivkogu
Vk - videokassett (ca 350 nimetust)
YDVD - DVD (ca 1250 nimetust)
DA - TÜ filmiarhiiv (ca 1171 nimetust)

Kaardikogu

Kaardikogu kogu sisaldab kaarte ja atlaseid ilmumiskohast sõltumata. Keerulise ajaloo tõttu on kaarte praegu ka teistes kogudes: eestikeelse kirjanduse kogus, võõrkeelse raamatu kogus, Estica kogus. Rariteetsed kaardid asuvad käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. Kogu suurus on ligi 18 000, osa kogust on digiteeritud

Käsikirjakogu

Hoidlate remondi tõttu ei ole käsikirjakogu kättesaadav. Vabandame!
Käsikirjakogus leidub Lääne-Euroopa ja Idamaade käsikirjalisi raamatuid või nende fragmente alates 8./9. sajandist, ürikuid, Baltimaade õigus- ja ajalooallikaid jm kultuuri- ja teadusloolisi manuskripte. Hulgaliselt on õpetlaste, literaatide, muusikute, riigitegelaste  korrespondentsi  ja autograafe alates 16. sajandist (J. W. Goethe, J. G. Herder, I. Kant, Ph. Melanchthon, K. Morgenstern, G. Ph. Telemann jpt). Suurema ja täieneva osa moodustavad Tartu Ülikooli õppejõudude isikuarhiivid ja asutuste ning organisatsioonide arhiivifondid. Kogu suurus on ligi 42 000 säilikut, osa kogust on digiteeritud

Vaata näiteid käsikirjakogust.

Lotman, Juri. Mints, Zara. Epistolaarne isikuarhiiv

Friedrich Ludwig Schardiuse autograafide kollektsioon

Digikoopia tellimisvorm

Kunstikogu

Hoidlate remondi tõttu ei ole kunstikogu kättesaadav. Vabandame!
Kunstikogu hinnatavaimaks osaks on 15.–19. sajandi Lääne-Euroopa ja baltisaksa graafika- ja joonistuste kogu (üle 10 800 teose), kus on esindatud sellised meistrid nagu M. Schongauer, A. Dürer, L. Cranach jun., Lucas van Leyden, M. Raimondi, Rembrandt, A. F. Oeser, G. Flinck, K. A. Senff,  J. W. Krause  jpt. Väikesearvulise maalikogu uhkuseks on saksa kunstniku F. G. v. Kügelgeni viis portreemaali. Eksliibrisekogu (üle 4500) põhiosa moodustavad E. Jürgensoni kollektsiooniga omandatud vene 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse raamatumärgid. Kaasajal täieneb eksliibrisekogu esmajoones Eesti kunstnike töödega. Kogu suurus on üle 15 700 teose, osa kogust on digiteeritud.

Vaata näiteid kunstikogust.

Digikoopia tellimisvorm

Memoriaalkogud

P. K. Aleksandrovi memoriaalkogu

Sisaldab peamiselt 16.-18. sajandi võõrkeelset kirjandust kahest valdkonnast - õigusteaduse ja diplomaatia alalt, aga ka ajaloo, filosoofia ja poliitilise ökonoomia alalt. Hulgaliselt on endiste omanike supereksliibristega varustatud raamatuid. Kindral-leitnant Pavel Konstantinovitš Aleksandrovi (1808-1857) kogu saabus TÜ Raamatukokku 1832. aastal. Kogu koosneb kahest eri kollektsioonist - nn suurest raamatukogust, mis kuulus Peterburi TA presidendile I. A. Korffile, ja Marmorpalee raamatukogust, mille omanikuks oli krahv G. Orlov. Aleksandrov sai mõlemad kogud päranduseks oma isalt suurvürst Konstantin Pavlovitšilt. Enamiku raamatutest kinkis Aleksandrov Helsingi Ülikoolile, õigusteaduslikud raamatud koos käsikirjalise kataloogiga Tartu Ülikoolile. Kogu suurus on 2953 köidet, kogu tähis on Alxd.

K. E. von Baeri memoriaalkogu

Kogu sisaldab embrüoloogiaalast kirjandust. Tartu Ülikool ostis kogu Baerilt ja tema pärijatelt aastatel 1870–1877. 1881. aastal võeti see arvele võrdleva anatoomia instituudis, hiljem säilitati histoloogia õppetoolis, kust kogu 1999. aastal raamatukogule üle anti. Umbes neljandik kogust on kaduma läinud I maailmasõja ajal evakuatsiooni käigus Venemaale ja ka hilisematel aastatel on kogust kaotsi läinud märkimisväärne osa vanemaid ja väärtuslikumaid raamatuid (umbes 153). Enamik trükiseid on märgistatud Baeri tüpograafilise eksliibrisega, mis kleebiti raamatute  esikaane siseküljele kogu arvelevõtmisel ülikooli võrdleva anatoomia  instituudis. Memoriaalkogu moodustati 2001. aastal. Baer (1792–1876) on kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik, töötas professorina Königsbergis ja Peterburis. Kogu suurus on 886 eksemplari, kogu tähis on Baer.
      
G. Bergmanni memoriaalkogu

sisaldab viit inkunaablit, Piibli rariteetseid väljaandeid, sealhulgas esimesi rahvuskeelseid Piibleid, palve- ja lauluraamatuid, katekismusi, umbes 100 väitekirja. Koos Meieisapalve polüglott-väljaannetega on kirjandust enam kui sajas keeles. Ruhja pastor Gustav Bergmanni (1749-1814) raamatud müüs poeg 1837. aastal raamatukogule. Kogus on 761 köidet 1094 nimetusega ja 1 käsikiri; kogu tähis on Bergm.
           
F. Giese memoriaalkogu

Johann Emmanuel Ferdinand Giese (1781-1821), Harkovi ülikooli keemiaprofessor, Peterburi TA korrespondentliige ja Tartu Ülikooli keemiaprofessor (1814-1821). 1821. aastal saadi pärandusena professor Giese 1114-köiteline keemiakirjanduse kogu, mis sisaldab muu hulgas ka haruldasi alkeemiaalaseid töid. Kogu tähis on Giese.
      
R. Hausmanni memoriaalkogu

sisaldab ajalugu ja ajaloo abiteadusi käsitlevaid teoseid, kogu on jagatud Baltikumi ajaloo ja üldajaloo osakonnaks. Hausmanni kogu on oluline Baltikumi ajaloo ja olustiku uurimise seisukohalt. Richard Gustav Gotthard Hausmann (1842-1918) oli Tartu Ülikooli professor, luges ülikoolis põhiliselt Baltikumi keskaja ajaloo, allikaõpetuse ja arheoloogia kursusi. Hausmanni kogu saabus raamatukokku 1918. aasta augustis preili Justine von Seidlitzi vahendusel. Kogu suurus on 4288 köidet, kogu tähis on Hsm.       

G. Igelströmi memoriaalkogu

sisaldab teatmeteoseid, raamatuid sõjanduse alalt, kaarte-plaane, aga ka ajaloo-, eriti kunstiajaloo alaseid raamatuid, samuti ilukirjandust. Rootsi päritolu Liivimaa aadliku kindral-leitnant krahv Georg Igelströmi (1810–1890) raamatukogu andis raamatukogule 1891. aastal üle Eestimaa rüütelkonna sekretär Emil Igelström. Kogu suurus on 575 köidet, kogu tähis on Ig.

F. M. Klingeri memoriaalkogu

sisaldab 17.-18. sajandi saksa, prantsuse ja inglise kirjandusklassikute teoseid, samuti rohkesti teatmekirjandust. Friedrich Maximilian Klingeri (1752-1831), kuulsa saksa kirjaniku ja Vene riigiteenistuses oleva kindral-majori, Tartu Ülikooli esimese kuraatori (1803-1817) raamatukogu annetas tema lesk 1844. aastal. Kogu suurus on ligi 5000 köidet, kogu tähis on Kling.
      
E. Kumari memoriaalkogu

sisaldab ornitoloogia- ja looduskaitsealast kirjandust, erialaseid teatmeteoseid kogu maailmast ja kõiki Kumari eluajal maailmas koostatud punaseid raamatuid. Kogus on palju maailmakuulsate teadlaste ja kirjanike pühendustega teoseid. Eerik Kumari (1912-1984) oli bioloogiadoktor, professor, Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanija. 1985. aastal anti Kumari raamatukogu testamendi kohaselt raamatukogule üle. Kogu suurus on 13 295 eksemplari, sh ligi 6000 separaati; kogu tähis on Kmr.
      
K. Morgensterni memoriaalkogu

sisaldab kirjandust filoloogia, ajaloo ja filosoofia alalt, sh kreeka ja rooma klassikute teoseid, kreeka ja ladina keele grammatikaid ning sõnaraamatuid, teoseid arheoloogia ja numismaatika alalt, saksa, inglise, prantsuse, itaalia ja hispaania kirjanike teoseid, kunstigaleriide katalooge. Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852) oli Tartu Ülikooli kõnekunsti, klassikalise filoloogia, kirjanduse ja kunstiajaloo professor ning TÜ raamatukogu esimene direktor (1802–1839). Oma isikliku raamatukogu, mis oli omaaegne suurim erakogu Tartus, pärandas Morgenstern TÜ raamatukogule. Kogu andis lesk Minna Morgenstern üle 1852. aasta detsembris. Kogu suurus on 11 536 köidet, kogu tähis on Mrg.

J. Mägiste memoriaalkogu

Sisaldab üldkeeleteaduslikku ja soome-ugri keelte alast kirjandust, võõrkeelset keeleteaduslikku perioodikat, Rootsis ja Kanadas väljaantud eestikeelset ilukirjandust. Julius Mägiste (1900-1978) oli eesti keeleteadlane, filoloogiadoktor, aastatel 1929-1944 Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor ja aastatel 1950-1967 Lundi Ülikooli soome-ugri keelte dotsent. 1989. aastal andsid Julius Mägiste raamatukogu üle professori Rootsis elavad lapsed. Kogu suurus on ligi 5500 eksemplari raamatuid ja dissertatsioone, kogu tähis on Mäg.
   
A. N. Neustrojevi memoriaalkogu

sisaldab kirjandust vene keele, kirjanduse ja ajaloo kohta (uurimused, kroonikad, seaduste kogud, biograafiad), aga ka kirikuloo, arheoloogia, etnograafia, numismaatika alalt. Rohkesti on teatmekirjandust (sõnaraamatud, bibliograafiad, raamatukogude/raamatukaupluste kataloogid). Kogus on peamiselt 19. sajandi teises pooles välja antud vene raamatud, aga ka vanad kroonikad. Aleksander Nikolajevitš Neustrojev (1825–1902) oli tuntud vene bibliofiil ja bibliograaf. Pärast tema surma annetasid poeg ja tütar kogu 1904. aasta jaanuaris TÜ raamatukogule. Kogu suurus on 3213 köidet, kogu tähis on Neust.

V. Wadi memoriaalkogu

sisaldab saksa- ja venekeelset meditsiinikirjandust. Kogu eripäraks on ligi paarisaja köiteline noodikogu. Voldemar Wadi (1891-1951) oli TÜ professor, meditsiinidoktor. Kogu suurus on 1998 köidet, kogu tähis on Vadi.
      
K. Weltmanni memoriaalkogu

sisaldab valdavalt ajalooraamatuid, põhiosa moodustab 19. sajandil ilmunud Baltimaid käsitlev saksakeelne kirjandus, kolmandik teostest on venekeelsed, eestikeelseid on 3%. Rikkalikult on teatmekirjandust, entsüklopeediaid ja sõnaraamatuid. Karl Weltmann (1878-1961) töötas 30 aastat Tartu Ülikooli raamatukogus, neist aastatel 1944-1949 direktorina. Kirgliku raamatuhuvilisena pühendas ta suure osa oma elust raamatute kollektsioneerimisele. Weltmanni tahte kohaselt anti pärast tema surma ülikooli raamatukogule üle nii raamatud kui ka umbes 120 000 kirjet sisaldav bibliograafiakartoteek. Kogu suurus on 5278 eks, kogu tähis on Wlt.


Rahvasteliidu väljaannete kogu

Rahvasteliidu väljaanded saabusid TÜ raamatukogusse aastail 1921-1940, mil Eesti Vabariik oli selle rahvusvahelise organisatsiooni liige. Alates 1950ndatest aastatest paiknesid Rahvasteliidu väljaanded erihoiu osakonnas. 1980. a. anti kirjandus üle põhikogusse, kus sellest moodustati omaette kogu. Kogu suurus on 3728 arvestusüksust, kogu tähis on LN.

Rootsi kogu

Rootsi kogu sisaldab 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguskümnenditeni ilmunud ilukirjanduse klassikat. Põhiosa moodustab 1932. aastal Tartu Ülikooli 300. aastapäevaks Rootsi-Eesti Ühingult kingituseks saadud 3000 raamatut. Hiljem on kogusse liidetud Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi ja rootslaste poolt kingitud rootsikeelseid raamatuid. Kogu suurus on 4624 arvestusüksust, kogu tähis on R.

Soome kogu

Soome kogu sisaldab soome ilukirjandust ja tõlkeid, lisaks teaduslikku ja kunstikirjandust, lasteraamatuid ning kooliõpikuid. 1958. aasta septembris Tallinnas toimunud Soome raamatunäitus andis ülevaate soomlaste kirjastuspoliitikast, raamatute kujundusest ja trükitehnilisest teostusest aastail 1922-1958. Näituse lõppedes kingiti kogu Tartu Ülikooli raamatukogule. Kogu suurus on 1145 arvestusüksust, kogu tähis on S.

Meteoroloogia  Observatooriumi kogu

Meteoroloogia  Observatooriumi kogu sisaldab kõigi maailma maade meteoroloogia aastaraamatuid, tähtsamaid geofüüsika-alaseid ajakirju ja raamatuid ning hulgaliselt ilmavaatluse kaarte. 1877. aastal asutati Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi juurde meteoroloogia kabinet, kuhu hakati koguma erialast kirjandust. 1948. aastal anti kogu üle TA Geofüüsika Observatooriumile ning komplekteerimine lõpetati. 1952. aastal deponeeriti kogu Tartu Ülikooli ja 1993. aasta novembrist kuulub Meteoroloogia Observatooriumi kogu uuesti ülikoolile. Kogu suurus on 10 885 arvestusüksust, kogu tähis on Metobs

Noodikogu

Noodikogu moodustati 1958. aastal Tartu Ülikooli lauluühingu (Akademischer Gesangverein, 1857-1893) noodikogu baasil, millele liideti teises kogudes paiknevad noodid. Kogu täieneb põhiliselt Eestis väljaantud nootide ning annetuste varal. Peale nootide põhikogu leidub nooditrükiseid (sh laulikud) ja -käsikirju veel võõrkeelse raamatu kogudes, Estica ja eestikeelse kirjanduse kogus, memoriaalkogudes, isikuarhiivides ning käsikirjakogus. Alates 1997. aastast sundeksemplarina laekunud Eesti nooditrükistest on moodustatud omaette arhiivkogu. Kogu suurus on ligi 11 000, kogu tähis on No.

Pisitrükiste kogu

Pisitrükiste kogu sisaldab temaatilistesse mappidesse koondatud plakateid, loosungeid, kuulutusi, reklaamväljaandeid, laululehti, kutsekaarte, nimekaarte, ajalehelõigendeid jne. Kogu täiendatakse peamiselt Eestis ilmunud pisitrükiste sundeksemplaridega. Ülevaate pisitrükistest saab e-kataloogist ESTER kõige lihtsamini sõnaotsinguga (sõnaotsing - pisitrükised). Kogu suurus on ligi 14 000, kogu tähis on Pt. Osa kogust on digiteeritud.

Võõrkeelse perioodika kogu

Sisaldab ajakirju, teaduslike asutuste perioodikaväljaandeid, aastaraamatuid jm, sh Eestis ilmunud võõrkeelseid perioodikaväljaandeid. Raamatukogu kogudes on ka maailma esimene teadusajakiri Le journal des scavants 1665. aastast ja Philosophical Transaction alates 1665. aastast.

Võõrkeelse raamatu kogu

Sisaldab võõrkeelseid raamatuid olenemata ilmumiskohast, sh. Eestis ilmunud trükiseid.
Kogu on jaotatud temaatiliselt osakondadeks. Alates 1. jaanuarist 2013 kasutatakse formaadilis-järjenumbrilist paigutust. Haruldased raamatud asuvad käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas.

Jaga seda lehekülge