Teadusraamatukogude visioonikonverents

Eesti teadusraamatukogud korraldavad Raamatukogude aasta 2022 raames 1. novembril visioonikonverentsi. Konverentsi eesmärgiks on vaadata teadusraamatukogude tulevikku, uurida võimalikke arenguid ning visioone. Konverentsi käigus on kõigil osalejatel võimalik tutvuda Eesti teadusraamatukogude käimasolevate projektidega. 

Eva Méndez on kaitsnud doktorikraadi raamatukogunduse ja infoteaduste erialal ning ta on metaandmete ekspert. Twitteri profiilil tutvustab ta end kui ‘avatud teadmiste sõdalast’(@evamen). Alates 1997. aastast töötab Eva Méndez Madridis, Carlos III ülikoolis (UC3M), raamatukogunduse ja infoteaduste õppetoolis. Lisaks on ta olnud erinevate rahvusvaheliste töögruppide ja nõuandvate kogude ja ühenduste, näiteks DCMI, OpenAire, Metadata2020, RDA jt, liige. Aastail 2005-2006 täiendas Eva Mendez Fulbrighti programmi stipendiaadina end Ameerika Ühendriikides, Põhja-Carolina ülikoolis. Lisaks teabepoliitika välja töötamisele erinevates riikides on ta osalenud ja juhtinud mitmeid uuringuid, samuti töötanud konsultandina standardiseerimise, metaandmete, semantika veebi, avaandmete, digitaalrepositooriumite ja raamatukogude arendamise projektide juures. 2015. aastal tunnustas Carlos III ülikool teda parima noore teadlase tiitliga. 2017. aasta novembris nimetas SPARC Europe Méndeze Avaandmete professionaaliks. Praegu on ta UC3M asepresident teaduspoliitika ja avatud teaduse alal ning YERUNi (Noorte Euroopa teadusülikoolide võrgustiku) esindajana Euroopa avatud teaduse poliitika strateegiagrupi liige. Lisaks valiti ta teist korda avatud teaduse poliitika töögrupi eestvedajaks.

Luukas Kristjan Ilves on Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler. Mõni aeg tagasi töötas ta strateegiajuhina juhtivas küberturbefirmas Guardtime. Enne Brüsselis tegutseva mõttekoja Lisbon Counciliga ühinemist on ta olnud erinevatel ametikohtadel vabariigi valitsuses ja Euroopa komisjonis. Luukas on lõpetanud Stanfordi Ülikooli.

Erin Stalberg on MIT raamatukogude kogude osakonna asedirektor ning tema vastutusalasse kuuluvad teaduskommunikatsiooni ja kogude strateegia, tehnilised lahendused, haruldased varad, autoriõigustega seotud küsimused ja digitaalne säilitamine - edendades raamatukogude eesmärki liikuda eelkõige digitaalsete materjalide eelisavaldamise poole, tutvustades avatud teaduse võimalusi ja võrdsuse, mitmekesisuse, kaasamise ja sotsiaalse õigluse mõju ning suurendades ligipääsu uutele formaatidele. Varem on ta töötanud Mount Holyoke kolledžis, Põhja-Carolina riikliku ülikooli raamatukogus, Virginia Ülikooli raamatukogus kogude ja tehniliste lahenduste alal ning raamatukogu direktorina Semester at Sea programmis, mille raames reisis ta 2007. aasta kevadel ümber maailma. Summonsi Ülikooli juures asuvas teabekeskuses ja Põhja-Carolina ülikoolis on ta korraldanud erinevaid kursusi, samuti on ta olnud Ameerika raamatukogude ühingu aktiivne liige. Bakalaureusekraad on Erinil Mount Holyoke kolledžist ja magistrikraad Drexeli Ülikoolist.

Heather Sardis, kes lapsepõlves oli Liverpooli linnaraamatukogu lugemisaali alaline külaline on tänaseks MIT raamatukogude tehnoloogia asedirektor. Töötades mittetulundusühingutes, humanitaar- ja tehnika alal on ta lähtunud mõttest, et lisaks sellele, et informatsioon on oma olemuselt vaba, ta ka vabastab meid kõiki. MITis töötamise ajal on Heather esinenud Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu masinõppe ja raamatukogude tippkohtumisel, olnud MIT Schwarzmanni kolledži infotehnoloogia üksuse liige, samuti osalenud MIT infoteaduste ja teaduskommunikatsiooni tippkohtumisel, kus ta keskendus eelkõige raamatukogude rollile muutuvas kultuuri ja tehnoloogia keskkonnas.

MacKenzie Smith on California ülikooli raamatukogu direktor ja digitehnoloogia prorektor. Tema haldusalas on kõik raamatukoguga seonduv, sh. selle arendamine kaasaegse akadeemilise ülikooli toetava keskusena. Samuti vastutab ta digilahenduste kasutuselevõtu eest ülikoolis, sh. tehnoloogia ja digivahendite kasutamine teadustöös ja õpetamisel ning andmeteaduse tugi ja informaatika. Varem on ta töötanud Harvardi ja MITi raamatukogudes, juhtides digiraamatukogu ja -arhiivide, sh DSpace, arendust, tegelenud semantilise veebi rakendustega, et edendada teaduskommunikatsiooni ja teadusandmete haldamine. Praegu tegeleb ta peamiselt teadusandmete avaldamise teemaga, eelkõige Avatud juurdepääsuga, et raamatukogude tööd uue tehnoloogiaga, näiteks linkandmete abil kaasaegsemaks muuta, samuti andmekaevega, mis toetaks ülikooli teadus- ja õppetegevust ning avalike teenuste pakkumist.

Martin Eessalu on Haridus- ja Teadusministeeriumi teadustaristu valdkonna juht, kelle vastutusalasse kuulub teadustaristu süsteemi tuleviku planeerimine, HTMi keele ja kultuuri valdkonna teadus- ja arendustegevuse meetmete juhtimine ning teadusvaldkonna digiteemade arendamine. Viimase alla kuuluvad ka teadusraamatukogud ja juurdepääs teadusinfole.

Aija Sakova on kirjandusteadlane ja teaduskorraldaja. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juhina ning veab eest teadmussiirde ja projektide keskuse tööd. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad mälu-uuringuid ja mälufilosoofiat, omaeluloolisust ja identiteediloomet eestivene ja väliseesti kirjanduses, aga ka kultuuripärandit ja selle kättesaadavaks tegemist. Teemad, mida ta on käsitlenud arvamusartiklite ja ettekannete vormis, puudutavad humanitaaria rolli ja teadlase vastutust, aeglustumist ja süvenemist ning keeleõpet ja mitmekeelsust. Aastatel 2012–2017 töötas ta Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu baltika ja vanaraamatute osakonna juhataja ning arendus- ja kommunikatsioonijuhina; 2017–2021 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadurina.

Tanel Alumäe on Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia kaasprofessor ning keeletehnoloogia labori juht. Ta omandas doktorikraadi samas ülikoolis 2006. a. Pärast seda on ta töötanud mitmes rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisgrupis, s.h. LIMSI/CNRS, Aalto Ülikool ja Raytheon BBN Technologies. Tema praegune töö keskendub suures osas kõne- ja keeletöötlusmudelite treenimisele piiratud treeningressursside kontekstis.

Andres Kollist on keemiateaduste kandidaat, teadlane, ühiskonnategelane ning alates 2004. aastast Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor ning 2009. aastast Teadusraamatukogude Nõukogu esimees. Teda on autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2001), Eesti Piirivalve II klassi teeneteristiga, Tallinna teenetemärgiga (2018), Eesti Teaduste Akadeemia medaliga (2019) ja Tallinna Ülikooli teenetemärgiga (2021). Läbi aastate on Andres Kollisti fookuseks olnud nii kaasaegse digiteerimiskeskuse rajamine, Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaali E-varamu eestvedamine kui ka raamatukogu füüsilise ruumi arendamine.

Olga Einasto töötab Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhatajana. Olga suurim kirg on lugejateenindus, suhtlemine raamatukogu kasutajatega ja teeninduskultuur. Ta alustas oma karjääri raamatukogus bibliograafina 35 aastat tagasi Moskvas. Alates 1991. aastast pühendus Olga Tartu Ülikooli raamatukogu lugejateenindusele, viimased 20 aastat juhib ta teenindusosakonna tööd. Olga Einasto on omandanud Tartu Ülikoolis doktorikraadi meedia ja kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi kultuurikorralduses. Tema akadeemilised huvid on seotud raamatukogu (e-)teenuste kvaliteedi ja kasutajate rahuloluga, post- ja digimodernismiga, raamatukogude transformatsiooniga, raamatukoguhoidja kuvandiga. Ta on avaldanud artikleid rahvusvahelistes teadusajakirjades ja raamatutes ning esinenud oma uurimistöödega konverentsidel ja ülikoolides nii Eestis kui välismaal. Kaks Olga Einasto juhitud projekti – “Ööraamatukogu” ja “Rääkivad õpikud” – pälvisid 1. koha rahvusvahelisel konkursil IFLA Marketing Award 2007. ja 2013. aastal.

Ragnar Siil on rahvusvahelise kultuuripoliitika ja loomemajanduse mõttekoja Creativity Lab asutaja ja tegevjuht ning Euroopa kultuuripoliitika disainerite võrgustiku eesistuja. Varasemalt on Ragnar töötanud Kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerina. Ta on nõustanud nii Eesti kui ka mitmete teiste riikide kultuuripoliitikate koostamist. Ragnar on juhtinud Eesti raamatukogunduse visioonidokumendi “21. sajandi raamatukogu” koostamist, rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise mudeli väljatöötamist ning üleriigilise raamatukogude koolitus- ja arendusprogrammi käivitamist.