Eesti Raamatu Aastat ettevalmistava komisjoni liikmete pöördumine

Eesti Raamatu Aasta 2025: 500 aastat eestikeelset raamatut ja eesti kirjakeelt

Eesti Raamatu Aastat ettevalmistava komisjoni liikmete pöördumine

Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Eesti riigil ja eesti rahval on põhjust seda sünnipäeva väärikalt tähistada, uhkust tunda ning  rõõmustada oma keele, oma kultuuri üle. Nõnda, nagu tähistasime Eesti Vabariigi 100. aastapäeva või nagu rõõmustame laulupidude ajal. Jagame meid rahvaks teinud raamatu juubelit lätlastega, kelle viieks aastaks kavandatud pidu on juba alanud. Aastal 2043 jõuab samalaadne tähtpäev kätte ka soomlastel.

Eesti kultuuri erakordne ajalooline tähis – pool tuhat aastat eesti raamatut ja kirjakultuuri – nõuab hoolsat riiklikku ja üldrahvalikku korraldamist, sest see tähtpäev läheb tahes-tahtmata korda igale eestlasele. Riiklikult tähtsa küsimusena puudutab see meid kõiki – vabariigi presidenti, kõiki ministeeriume, riigikantseleid, kohalikke omavalitsusi, raamatukogusid, kirjanikke ja lugejaid, koole, trükikodasid, kirjastusi, raamatukauplusi, muuseume, teadusasutusi, seltse, loomeliite jne. Kõigil on raamatuaasta ettevalmistamisel ja läbiviimisel omad ülesanded. Keskseks korraldajaks Kultuuriministeeriumi  toel on Eesti Kirjanduse Selts, kirjarahvast üle-eestiliselt ühendav enam kui saja-aastase ajalooga organisatsioon.

Jõudku eestikeelse raamatu pooletuhandendat aastapäeva märkiv raamatuaasta eesti kultuuri olulise tähisena iga Eesti inimeseni, igasse linnakorterisse, igasse metsatallu. Eesti Raamatu Aasta avab võimaluse kosutada riiklikku ühtsustunnet, vähendada regionaalset ebavõrdsust ning tugevdada sotsiaalset turvatunnet.

Vaieldamatult on raamatul eesti kultuuris ja elus kõrge aukoht. Eesti Raamatu Aasta 2025 aitab seda aukohta säilitada ja tänapäevaselt arendada. Eesti Raamatu Aasta ettevõtmised mõtestagu raamatu osa meie rahva elus, vaatluse all olgu raamatu tähtsus, tähendus, olemus ja väljanägeminegi. Arutada tuleb raamatu ligipääsetavuse üle, st kuidas saavutada soodsamat hinda, parandada raamatute kättesaadavust raamatukogudest, säilitada raamatukogud linnades ja külades ning edendada loojate majanduslikku olukorda. Nii eestikeelsete raamatute kui ka tõlgitud teoste mõju ulatub  Eestist väljapoolegi, võites Euroopas ja üle maailma uusi lugejaid ja mõtestajaid meie kirjasõnale ja vaimukultuurile, nõnda on raamatuaastal oluline ka rahvusvaheline koostöö. Kindlasti tuleb kõne alla võtta eestikeelse ilukirjanduse vahekord muutunud lugemisharjumustega digimeedia ajastul. Arutleda tuleks sellegi üle, mida tänapäeval üldse raamatu all mõista – tekst ning selle mitmesugused vahendusvormid 21. sajandil on üheks raamatuaasta põhiteemaks. Ja lõpuks ehk tähtsaimgi – kuidas tuua noori kirjanduse, raamatu ja lugemise juurde ning kaasata raamatuaasta tegemistesse.

Toogu eesti raamatu viiesajas sünnipäev kaasa kõikvõimalikke südamest tulevaid tegevusi, mille puhul korraldajad ning osalised tunnevad rõõmu ning seotust raamatu ja kirjandusega, olgu siis nendeks kõnekoosolekud, konverentsid, näitused, trükised, kohtumisõhtud, võistlused, (au)hindamised, seminarid, raamatuannetused, oksjonid, laadad, kirjanikule või raamatule ausamba püstitamine jms või täiesti uued, seni veel välja mõtlemata ettevõtmised. Oluline on, et meie raamatu suur pidu hõlmaks kogu Eestit ning et aasta ettevõtmiste seas leiduks niisuguseid, mis kanduvad tulevikku: jäävad kestma ka pärast raamatuaasta lõppu või annavad tõuke uuteks algatusteks.

Varem on  tähistatud üleriigiliselt kolme suuremat Eesti Raamatu Aastat. Esimene neist toimus 1935. aastal. Tol ajal esimeseks eestikeelseks raamatuks arvatud katekismuse ilmumise 400. aastapäevana. Seejärel, 1958. aastal avastati veelgi varasema eestikeelse trükise olemasolu aastast 1525[3] ning nõnda toimus teine Eesti Raamatu Aasta 1975–1976, millega peeti meeles eestikeelse raamatu 450. sünnipäeva. See tähtpäev leidis märkimist nii kodumaal kui eesti pagulaste poolt üle maailma. Kolmas raamatuaasta jüripäevast jüripäevani 2000–2001 oli pühendatud eesti raamatu 475-aastasele ajaloole ning oli ettevalmistuseks suurele 500-aastasele tähtpäevale, milleni Eesti nüüd ongi jõudmas.

Igal elulisel ja sügavate juurtega algatusel on omadus kasvada suureks. Kasvagu suureks Eesti Raamatu Aasta!