Horisont 2020 andmehalduse juhend 2.1

Horisont 2020 andmehalduse juhend (Versioon 2.1)

(15. veebruar 2016)

Sissejuhatus

Horisont 2020 raamprogrammis rakendatakse piiratud ja paindlik pilootprojekt avatud juurdepääsuks teadusandmetele (Open Access to Scientific Publications and Research Data in Horizon 2020).

Osalevatel projektidel on kohustuslik esitada andmehaldusplaan, kus näidatakse, millised andmed on avaandmed.

Käesolev dokument abistab  Horisont 2020 raamprogrammis taotlejaid ja uurimistoetuse saanuid vastata nõudmistele teadusandmete kvaliteedi, andmete jagamise ja turvalisuse osas. 

Andmehaldusplaanid (Data Management Plans, DMP)

Uus element Horisont 2020-s on andmehaldusplaanid. Andmehaldusplaan kirjeldab andmete haldamise elutsüklit kõikide andmekogude jaoks, mis kogutakse, töödeldakse või luuakse teadusprojekti käigus. See peab hõlmama:

• Kuidas andmetega ümber käiakse  projekti vältel ja pärast selle lõppemist
• Milliseid andmeid projekti käigus luuakse, töödeldakse või kogutakse
• Millist metodoloogiat ja standardeid rakendatakse
• Kas andmeid jagatakse/tehakse avalikuks ja mil viisil
• Kuidas andmeid kureeritakse ja säilitatakse

Andmehaldusplaanid on nõutud nende projektide puhul, mis osalevad Avaandmete pilootprojektis. Teiste projektide puhul võib esitada andmehaldusplaani, kui see on oluline nende projekti seisukohalt.

Taotluse esitamine ja hindamine

Kõik projektid valdkondades Research and Innovation actions ja Innovation actions peavad sisaldama andmehalduse rubriiki ning seda hinnatakse Impact kriteeriumi järgi.

Taotlejad peavad esitama lühikese ülevaate oma andmehalduspoliitikast, tuues välja järgmised punktid:

• Milliseid standardeid rakendatakse
• Kuidas andmeid kasutatakse ja/või tehakse avalikult kättesaadavaks/jagatakse, et neid saaks kontrollida ning taaskasutada. Kui andmeid ei saa avada, esita põhjendus
• Kuidas andmeid kureeritakse ja säilitatakse

Kirjeldatav poliitika peab vastama kehtivatele andmehalduse lepingutele ning olema kooskõlas nendega, mis käsitlevad teadustulemuste kasutamist ja intellektuaalomandi kaitset.

Andmehalduse rubriiki peaks käsitlema kui oluliste toimingute nimekirja pikemas perspektiivis ning alust ressursside ning eelarve jaotamiseks andmehalduse valdkonnas.

Avaandmete pilootprogrammis osalevate projektide puhul ja ka vabatahtlikult andmehaldusplaani koostamisel tuleks lisada taotlusesse, et esimene variant andmehaldusplaani täitmisest esitatakse esimese kuue kuu jooksul. (Vaata täpsustusi allpool).

NB! Andmehalduspoliitika peatükk ei ole andmehaldusplaan. Täielikult väljaarendatud andmehaldusplaani ei ole vaja taotlemisetapis esitada ning neid ei võeta arvesse hindamisel. 

Teadusandmete haldamise teema grandilepingus

Viited teadusandmete haldamisele on toodud Model Grant Agreement artiklis 29.3

Uurimistoetuse saajad peavad

Säilitama oma teadusandmed andmerepositooriumis ning tagama kolmandatele osapooltele tasuta juurdepääsu, andmekaeve, andmete kasutamise, reprodutseerimise ja levitamise

• Andmed koos metaandmetega, et kontrollida teaduspublikatsioonis kirjeldatud tulemusi, niipea kui võimalik
• Teised andmed koos metaandmetega vastavalt andmehaldusplaanis täpsustatud tähtajale  (vt. Lisa 1)

Repositooriumis avaldama ka informatsiooni kasutatud tööriistade ning instrumentide kohta, et andmeid saaks kontrollida. Võimalusel avada ka need tööriistad ja instrumendid.

Neid tingimusi on põhjalikumalt selgitatud dokumentides Open Access Guidelines ja Annotated Model Grant Agreement.

Andmehaldusplaanid projekti vältel

Esimene versioon: Teadusprojektid, mis osalevad Avaandmete pilootprojektis ja need, kes töötavad välja andmehaldusplaani vabatahtlikult, peavad esitama esimese versiooni andmehaldusplaanist teadusprojekti esimese kuue kuu jooksul. Projekti täitjad peavad kinnitama, et nende esitis sisaldab esialgse andmehaldusplaani aruande hiljemalt 6 kuu pärast.

Värskendused: Andmehaldusplaani tuleb projekti jooksul värskendada, kui vaja, aruannete vormis. Palun looge ja esitage andmehaldusplaani uus versioon niipea, kui ilmnevad olulised muutused projektis, näiteks

• Uued andmekogud
• Muutused lepingupartnerite poliitikas
• Välised tegurid

Värskenduste tähtajad:

• Minimaalselt peab andmehaldusplaan olema kaasajastatud vähemalt projekti vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks
• Projekti lõppemise ajaks, kui vahearuandeid ei ole planeeritud
• Projekti lepingupoolte määratud tähtaegadeks

Perioodiline aruandlus: Vaata täpsustusi käsiraamatust Online Manual osalejaportaalist:

How to fill in reporting tables for publications, delivarables

Process for continuous reporting

Toetus

Horisont 2020 projektis on andmehaldusega seotud kulud abikõlbulikud kogu projekti vältel (vt. Artikkel 6.2.D.3)

Hetkel ei paku Komisjon andmehaldusplaani koostamise tööriista. Toetuse saajad võivad luua oma andmehaldusplaani  või kasutada vahendeid, mis ühilduvad nõudmistega Lisas 1, nagu näiteks DCC DMPonline.

Andmehalduse tugiteenuseid võimaldab OpenAIRE 2020. Need teenused on nendele, kelle projekte rahastab Horisont 2020, eelistatakse Avaandmete piloodis osalevaid projekte.

Lisa 1. Andmehaldusplaani mall

Andmehaldusplaani otstarve on analüüsida andmehalduspoliitika elemente, mida taotlejad rakendavad oma projekti käigus loodud andmehulkadele. Andmehaldusplaan ei ole kinnitatud dokument, see täiustub projekti käigus. Andmehaldusplaan peab käsitlema alltoodud punkte kõikide andmehulkade puhul ning kajastama kogutavate andmete käsitlemist lepingupoolte vahel.

• Andmekogu viitenumber ja nimetus
  See on andmekogu ID
• Andmekogu kirjeldus
  Loodavate või kogutavate andmete kirjeldus, nende päritolu, laad ja ulatus. Näidata, kellel need andmed võiksid olla kasulikud ning kas andmed on mõne teaduspublikatsiooni aluseks. Informeerida, kas sarnaseid andmeid eksisteerib või ei ning tuua välja nende integreerimise ja taaskasutamise võimalused
• Standardid ja metaandmed
  Viidata olemasolevatele erialastele standarditele. Kui neid ei ole olemas, tuua välja, kuidas ja milliseid metaandmeid luuakse
• Andmete jagamine
  Kirjeldage, kuidas andmeid jagatakse, lisage ligipääsuprotseduurid, embargoperioodid (kui vajalik), tehnilised aspektid ning vajalik tarkvara ja muud tööriistad, mis võimaldavad andmete taaskasutust. Määratlege, kas juurdepääs on kõigile avatud või kellegi jaoks keelatud. Tehke kindlaks, millises repositooriumis andmeid hoitakse ja näidake selle tüüp (institutsionaalne, erialane jne.). Juhul, kui andmekogu ei saa jagada, tuleb näidata selle põhjus (nt. eetiline, isikuandmetega seotud, intellektuaalomandi kaitse, äriline, privaatsusega seotud, turvalisusega seotud)
• Andmete arhiveerimine ja hoiustamine (andmesäilitus ja varundus)
  Kirjeldage protseduure, mis tehakse andmete pikaajalise säilitamise huvides. Näidake, kui kaua peaks andmeid säilitama, milline on eeldatav andmemaht, säilitamisega seotud kulud ja kulude katteallikad

Lisa 2: Täiendavad juhised

Neid võib rakendada iga projekti puhul, kus kogutakse, luuakse ja töödeldakse teadusandmeid, siin on need mõeldud Horisont 2020 andmehaldusplaanide täpsustamiseks. See on küsimustik, mis peab olema läbi mõeldud kõikide projektis loodavate andmehulkade jaoks.

Teadusandmed peavad olema:

1. Leitavad
   Küsimus: kas andmed ja nendega seotud tarkvara on leitavad ja identifitseeritavad mõne standardse mehhanismiga, näit. digitaalobjekti identifikaatoriga?
2. Ligipääsetavad
   Küsimus: kas andmed ja nendega seotud tarkvara, mis on projekti käigus loodud või kasutatud, on ligipääsetav? Milliste meetoditega, mis ulatuses, millised on litsentsid (teadus- ja haridustegevuseks, embargoperioodid, kasutus ärieesmärkidel)?
3. Hinnatavad ja mõistetavad
   Küsimus: kas andmed ja nendega seotud tarkvara, mis on projekti käigus loodud või kasutatud, on antud kolmandatele isikutele põhjalikuks analüüsiks ja eelhindamiseks (kas andmehulgad on antud koos teadusartikliga eelhindamiseks, kas andmed on esitatud sellisel kujul, et saab otsustada nende looja kompetentsi ja andmete usaldusväärsuse üle)?
4. Kasutatavad lisaks esialgsele otstarbele ka muudes uuringutes
   Küsimus: kas andmed ja nendega seotud tarkvara, mis on projekti käigus loodud või kasutatud, on kolmandate isikute poolt kasutatavad isegi kaua aega pärast nende kogumist (kas andmed on turvaliselt hoiustatud sertifitseeritud repositooriumides pikaajaliseks säilitamiseks ja kureerimiseks; kas andmed on säilitatud koos vajaliku tarkvara, metaandmete ja dokumentatsiooniga; kas andmed on kasulikud ka laiemale avalikkusele ning tõenäoliselt leiavad kasutust ka mittespetsialistide poolt)?
5. Koostoimimisvõimelised spetsiifiliste  kvaliteedistandarditega
   Küsimus: kas andmed ja nendega seotud tarkvara, mis on projekti käigus loodud või kasutatud, on koostöövõimelised, võimaldades andmevahetust teadlaste vahel, institutsioonide, organisatsioonide, riikide jne. vahel (kinnipidamist standarditest andmete annoteerimiseks, andmevahetust, ühilduvad olemasolevate tarkvararakendustega, võimaldavad erinevat päritolu andmehulkade kombineerimist)?