Avatud juurdepääsuga publitseerimine TÜ-s

UUS! Open Access lepingud teaduskirjastustega tasuta ja/või soodustusega publitseerimiseks

Teatud juhtudel kaetakse OA publitseerimise kulud nn ülemineku lepingu alusel (Transformative Agreement / Pay and Publish model), mis sõlmitakse teaduskirjastuse ja teadusasutuse vahel. Kirjastuste e-ajakirjade kollektsioonidele juurdepääsu laiendamisel lisatakse sel juhul lepingutesse avatud juurdepääsuga publitseerimise klausel. 

Eestis ostetakse juurdepääsu teadusandmebaasidele ühiselt ELNET konsortsiumi kaudu. Ülemineku lepingud on sõlmitud:

  • Alates 2024. aastast on vastavalt lepingule kirjastusega American Chemical Society tasuta avatud juurdepääsuga publitseerimine TÜ teadlastele (vastutav autor) kõigis American Chemical Society e-ajakirjades; 
  • EIFL (Electronic Information for Libraries) rahvusvahelise konsortsiumi kaudu, kus erinevate teadusajakirjade (sh Brill,  IWA Publishing, Taylor & Francis, World Scientific) avaldamistasude soodustingimused on leitavad nende veebilehel tabelina (nupp "Download");
  • kirjastusega Cambridge University Press, mille alusel TÜ teadlased ei pea OA publitseerimise eest maksma;  
  • kirjastusega SAGE, kus on võimalik tasuta avaldada artikleid Sage Choice hübriidajakirjades. SAGE täielikult avatud juurdepääsuga ajakirjad (fully open access - Gold OA) pakuvad aga TÜ autoritele (corresponding author) 20% allahindlust;
  • Royal Society of Chemistry (RSC) hübriidajakirjades saavad TÜ autorid (kui vastutava autori rollis TÜ teadlane) 2023. aastal kuni 7 artiklit tasuta avatud juurdepääsuga avaldada. Seda antakse avaldatava artikli autoritele automaatselt teada. Tingimus on, et TÜ autor on juhtivautor (corresponding author) ja selleks, et kirjastus ta automaatselt ära tunneks, peab kasutama e-maili aadressi domeeniga ut.ee.

 

Üldinfo OA publitseerimise kohta

Mitmed teaduse rahastajad nõuavad artiklite avaldamist avatud juurdepääsuga (nt Euroopa Komisjoni Horisont 2020 nõuded) ja nende tingimuste täitmiseks on kolm võimalust:

1. Isearhiveerimine (Roheline tee, ik Green Open Access), ehk teha artikkel kättesaadavaks valitud repositooriumis:

Reeglina kommertskirjastused lubavad arhiveerida käsikirja (pre-print) ja/või eelretsenseerimise läbinud käsikirja (post-print) paralleelselt ajakirjas avaldamisega, tuleb vaid kontrollida tingimusi ning arvestada võimalikku embargoga.  

Kontrolli tingimusi:  

2. OA ajakirjas publitseerimine (Kuldne tee, Gold Open Access), ehk eelretsentseeritud artikkel tehakse viivituseta ja kõigile tasuta kättesaadavaks avatud juurdepääsuga teadusajakirjas kirjastuse veebilehe kaudu ning seda sageli avaldamistasu eest (APC-Article Processing Charge). Avatud juurdepääsuga  ajakirjade tausta tuleb võimalusel alati kontrollida, kuna OA publitseerimise põhimõtteid rakendavad ka nn röövkirjastajad

Kontrolli ajakirjade tausta ja publitseerimise võimalusi: 

3. Hübriidajakirjas publitseerimine (Hybride Open Access), ehk avaldada artikkel viivitamatult avatuna litsentslepinguga teadusajakirjas. Tunnustatud kommertskirjastajad  võimaldavad samuti avatud juurdepääsuga publitseerimist, kuid nõuavad autoritelt tasu (APC ligi 3000 eurot). Selle mudeli puhul kulutatakse maksumaksja raha topelt – väljaannetele juurdepääsu tellimiseks ja artiklite avaldamiseks grandi või projekti rahadest. Sõltuvalt litsentslepingu tingimustest võib kirjastaja alandada artiklite OA avaldamistasude määra. Reeglina on lubatud ka käsikirja arhiveerimine repositooriumis (ik Green OA).

 

Tartu Ülikoolis on võimalik kasutada järgmisi avatud juurdepääsuga publitseerimise platvorme:

TÜ digitaalarhiiv (dspace.ut.ee)

Tartu Ülikooli digitaalarhiiv DSpace'is pakub võimalust teha teadustööd ja artiklid kõigile kättesaadavaks. Praegu on digitaalarhiivis kõik pärast 2004. aastat TÜ-s kaitstud doktoritööd ja hulgaliselt teisi üliõpilastöid. Lisaks neile hulgaliselt TÜ Raamatukogus digiteeritud raamatuid, käsikirju ja perioodikat jm. Eraldi kollektsiooni moodustavad kaasaegsed e-õpikud ja õpikud nägemispuudega tudengitele.

Tartu Ülikooli teadlastele pakume isikuarhiivide loomise võimalus (vaata näidet).

Teadus- ja haridusasutustele pakume materjalide pikaajalise säilitamise võimalust. DSpace's säilitab haridusuuringuid ka Haridusministeerium.

Tartu Ülikooli digitaalarhiivis säilitatakse üle 44 000 objekti. TÜ DSpace on sidustatud mitmete teiste otsimootoritega (E-varamu, FirstSearch, DART-Europe (E-theses Portal), Base (Bielefeld Academic Search Engine), Europeana, Google etc).

TÜ digitaalarhiivi põhimäärus

DSpace
 

Kontakt: Heiki Epner, TÜ raamatukogu digikogude analüütik
tel 737 5796, heiki.epner@ut.ee

Teadusandmete repositoorium (datadoi.ee)

Tartu Ülikooli DataDOI repositoorium DSpace baasil on platvorm teadusandmete pikaajaliseks säilitamiseks. Repositooriumi haldab TÜ raamatukogu.

Datadois säilitatavad andmed saavad DataCite Eesti vahendusel digitaalobjekti identifikaatori (DOI) ning need registreeritakse koos andmeid kirjeldavate metaandmetega rahvusvahelise organisatsiooni DataCite registris, mis võimaldab otsingut, juurdepääsu ja andmete taaskasutamist.

Datadoi tagab uuendused, vastavuse standarditele, andmevahetuse toimimise jm. Sihtgrupiks on üksikteadlased ning allüksused/töögrupid Tartu ülikoolis ja väljaspool seda.

datadoi

Kontakt: Evelin Arust, andmehaldur
tel 737 5719, evelin.arust@ut.ee

Avatud juurdepääsuga ajakirjade avaldamine (ojs.utlib.ee)

Tartu Ülikooli raamatukogu pakutab võimalust avaldada avatud juurdepääsuga ajakirju OJS publitseerimisplatvormil.

OJS (Open Journal System) on veebiajakirjade publitseerimissüsteem, mida kasutatakse Tartu Ülikooli avatud juurdepääsuga (Open Access) teadusajakirjade haldamiseks ja publitseerimiseks. OJS platvormil on avaldatud Tartu Ülikooli nime all (sh TÜ Kirjastuses) kirjastatavad eelretsenseeritud ajakirjad, mis sisaldavad artiklite täistekste eesti, inglise ja vene keeles. 

OJS on avatud publitseerimise platvorm, mis sobib eelretsenseeritavate ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga avatud juurdepääsuga ajakirjadele. OJS hõlmab online ajakirja kirjastamise kõiki aspekte, alates ajakirja veebilehe loomisest kuni erinevate tegevusteni ajakirja kirjastamisel nagu autori poolt artikli esitamine, eksperdihinnangu andmine, toimetamine, avaldamine, arhiveerimine ja indekseerimise. OJS aitab juhtida inimeste tööd ajakirjaga, sealhulgas jälgida autorite, toimetajate, retsensentide tegevust, teavitades lugejaid ja abistada kirjavahetuse korraldamisel.

Avatud juurdepääsuga ajakirjade avaldamisel on võimalik artiklitele omistada ka DOI number. Digitaalse Objekti Indentifikaatorid (DOI-d) on püsilingid, mida kasutatakse objekti üheselt identifitseerimiseks digitaalses keskkonnas.

Kõik Tartu Ülikooli OJS platvormil avaldatud ajakirjad on kättesaadavad ka rahvusvahelises DOAJ (Directory of Open Access Journals) andmebaasis. 

ojs.utlib.ee
 

Kontakt: Heiki Epner, TÜ raamatukogu digikogude analüütik
tel 737 5796, heiki.epner@ut.ee

Avatud juurdepääsuga monograafiate avaldamine

Tartu Ülikooli Kirjastus on ühinenud projektiga OAPEN (Open Access Publishing in European Networks), mille kaudu levivad avatud juurdepääsuga monograafiad humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas. Vaata TÜ Kirjastuse raamatuid OAPENi andmebaasis.

TÜ Kirjastuse avatud juurdepääsuga raamatud on samuti kättesaadavad rahvusvahelises DOAB (Directory of Open Access Books) andmebaasis.

   

Kontakt: Ivo Volt, TÜ Kirjastuse peatoimetaja
tel 527 1764, e-post: ivo.volt@ut.ee

 

Jaga seda lehekülge