Outsider Inside

 

Näitusel eksponeeritud kollaažide seeria toob vaatajani 2014. aasta laulu- ja tantsupeo. Pidulised ja peokülalised moodsais või traditsioonilistes rahvarõivastes ja vahel mõlemaid maitsekalt kombineerides, lõid tänavatele meeleoluka atmosfääri. Jessie, kes sel ajal Tallinnas viibis, jäädvustas neid hetki fotokaameraga ning tagasi stuudios olles muutis kogutud muljed kollaažideks. Seeria toob meieni festivali kõrghetked ja igapäevasemad momendid ühe kanada-eestlase pilgu läbi. Kollaaže luues tegeles Jessie muuhulgas ka teemadega nagu mälu ja kogemus ning uuris keerukat küsimust: „kes on eestlane tänases hetkes; milline peab ’’kõrvalseisja (ing. k outsider)’’ olema, et olla ’’seespool (ing. k inside)’’?

 

Jessie interdistsiplinaarne kunst käsitleb koha ja mäluga seotud teemasid, rõhuasetusega kultuuriajalool, identiteedil ja keelel. Need kujundlikud paberkollaažid, mida neiu ise nimetab ''koha portreedeks'', on sündinud tänavafotograafi vaatepunktist, kuid vormistatud läbi kunstniku vajaduse lõigata, kleepida, pintseldada ja kokku monteerida. Jessie'l on kaunite kunstide bakalaureusekraad Emily Carr'i nimelisest Kanada ülikoolist ning ta on töid eksponeerinud oma kodulinnas Vancouveris ja mujal Kanadas. Möödunud aastal oli Jessie kunstnikuna praktikal Tartus Trükimuuseumis.

 

Jessie isa (Ewan McNeil) on šoti ja ema (Helle Viirlaid) eesti päritolu. Neiu kasvas üles Kanada läänerannikul, seega meri ja rannik on tema elus tähtsat rolli mänginud. Nii Jessie ema- kui isapoolsed vanavanemad jõudsid uude maailma mööda merd reisides. Vanaisa Arved Viirlaid põgenes Põhja-Eesti ranniku kaudu nõukogude okupatsiooni eest Kanadasse ning kohtus seal Hiljaga, kunstniku vanaemaga. Taoline Eestist Kanadasse minemise lugu, kuidas turvalist uut elu otsides vahetati üks rannik teise vastu, on vägagi tuttav paljudele perekondadele ja inimestele, kes okupatsiooni eest üle mere põgenesid. Meri on jäänud vabaduse, ohtude ja muutuste sümboliks, samal ajal kui kallas on midagi kindlat – kodu – mille suunas vaadatakse nii minnes kui tulles.

 

Kuigi Jessie kollaažidel kujutatud inimesed on digiajastust, ei ole eestlaste rõõm lihtsatest asjadest ja traditsioonidest kusagile kadunud ning on jätkuvalt midagi, mida rannarahvas naudib. McNeil on väga õnnelik võimaluse üle Eestis oma töid esitleda. Tänud Rannarahva muuseumile, Eesti Kirjandusmuuseumile, Tartu Ülikooli Raamatukogule ja Väliseesti Muuseumile Torontos igakülgse toetuse eest.